Siberi kunagisest kullaotsimispaigast leiti 19. sajandi briti aurumasin

Restaureeritud briti aurumasin Foto: DARREN STAPLES / REUTERS/Scanpix

Vene ajaloolased leidsid Siberi kunagisest kullaotsoimispaigast vana ja roostes briti aurumasina, mis toodi sinna tõenäoliselt 19. sajandi kullapalaviku ajal.

Ajaloolaste Vladimir Tšernikovi ja Dmitri Semenovi sõnul on tegemist viietonnise masinaga, mida on maailmas alles vaid mõned, teatab telegraph.co.uk.

Nad tegid Siberi lõunaosa Krasnojarski lähedasele metsaalal sel suvel kolm otsingukatset enne, kui selle masina leidsid.

Tšernikovi sõnul on see Siberi karmidest talvedest hoolimata üsna hästi säilinud ja kohalik muuseum paneb selle pärast konserveerimist vataamiseks välja.

19. sajandi lõpu foto aurumasinast. Pilt on illustreeriv Foto: akg-images /Scanpix

Tšernikovi andemtel oli kunagises kullatotsimise kohas veel teine selline aurumasin, kuid see müüdi aastaid tagasi vanarauaks.

«Me ei tahtnud, et ka see masin langeb rahaahnete inimeste kätte. Tegemist on ajaloolise väärtusega, kuid osa peavad seda lihtsalt vanametalliks,» sõnas venelane.

Masinal oleva graveeringu kohaselt ehitati see Ühendkuningriigis Suffolkis asunud firmas Richard Garrett and Sons Ltd. See firma asutati 1778. aastal Leistonis.

Richard Garrett III külastas 1851. aastal Londoni maailmanäitust, kus ameeriklasest relvatööstur Samuel Colt demonstreeris liinitöö efektiivsust ning Garret sai sellest idee suurendada toodangut ja hakata tootma aurumasinaid liinil.

Garretti ettevõtmist saatis edu ja ta toodang jõudis maailma paljudesse paikadesse, kaasa arvatud Venemaale. 

Tšernikovi teatel asusid nad Ühendkuningriigis valmistatud aurumasina jälgi ajama ja leidsid arhiivimaterjlaid, mille kohaselt transporditi see Venemaale laevaga, mis sõitis Põhja-Jäämeres Siberi rannikule. Seal laaditi masin maha ning see veeti nii jäätunud jõgesid kui teid mööda kullaotsimispaika.

Legendi kohaselt käivitus 19. sajandil Siberis kullaotsimine pärast seda, kui kohalik kütt lasi maha metslinnu, kelle seedeorganites oli kulda.

Vene ajaloolaste hinnangul kasutasid kullaotsijad briti aurumasinat, et pumbata põhjavett ja purustada kive.

19. sajandi lõpu joonistus aurumasinast. Pilt on illustreeriv Foto: akg-images /Scanpix

Tšernikov  jõudis vana aurumasina jälile ühe kohaliku abil, kes teadis selle asukohta ja näitas kaardil, kus see asub. Tšernikov ja ta sõber läksid sinna esmalt jalgratastel, kuid siis nad masinat ei leidnud.

Teisel korras takistas neil paika jõudmast liiga mudane tee, sest nende rattad jäid mutta kinni. Kolmandal katsel pääsesid nad edasi maastikumasina abil, kuid viimased 16 kilomeetrit tuli neil jalgsi minna.

«Olime just puhkepeatuse teinud ja kehakinnitust võtnud. Leidsime, et peaksime veel natuke maad edasi minema.  Siis me sõna otseses mõttes komistasime sellele aurumasinale, mis oli meist 100 meetri kaugusel,» sõnas venelane.

Vene ajaloolaste sõnul sai firmale Richard Garrett and Sons Ltd aurumasinate Venemaale müümine saatuslikuks. Pärast 1917. aasta revolutsiooni ja riigikorra muutumist ei saanud see briti firma Venemaale eksporditud masinate eest raha ja tekkis raskusi. 1919. aastal liituti selle tõttu teise firmaga.  Nimetatud firma veel üks langusperiood oli ülemaailmse majanduskriisi ajal 1930. aastatel, kuid see firma, mis edaspidi tootis põllumajandusmasinaid, suleti lõplikult alles 1981. aastal.  

Pilte vaata siit.