Kinodesse jõuab film Tanel Kangertist ja Rein Taaramäest
29. oktoober 2018, 10:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/29/11533707t1h049c.jpg)
Novembri alguses jõuab Eesti kinodesse dokumentaalfilm «Mäed, mida polnud». Filmi keskmes on Vändrast sirgunud tippsportlased Tanel Kangert ja Rein Taaramäe ning nende esimene treener Erich Perner. Lugu viib meid jalgrattaspordi telgitagustesse ja annab ülevaate spordihingede keerdkäikudest teel tippu.
«Mäed, mida polnud» on film, milles kohtuvad perifeersed madalad maastikud maailmakuulsate mäetippudega ja seda sõna otseses mõttes. Treener Erich Perneri käe alt sirgusid suurmeistriteks kaks Vändra noormeest. Üks lõi profimaailma ukse lahti pauguga, teine vargsi, põlvevigastustega maadeldes. Aga mõlemad jõudsid sihile. Mis teed pidi, millise hinnaga? Film kahest sportlasest on unikaalne, sest tegemist on kahe võidulooga, mitte ühe erandiga. Üks erandlik edulugu on veel mõistetav, aga kui neid on kaks ja samal ajal, võib olukorda pidada imeks.
Ratturite argipäev ja tipptiimide varjatud telgitagused, peresuhted ja eemal olemine lähedastest on see, mida film kahest jalgratturist avalikkuse ette toob ning näitab, et andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma suurimatele lavadele.
Paljude aastate jooksul kogutud materjal ja filmi idee autori Ivar Jurtšenko ligipääs kangelastele on formuleerunud 75 minutiliseks linateoseks. «Ma tahan uskuda, et see on huvitav ja inspireeriv lugu mitte ainult spordiinimestele, vaid kõigile, keda paelub elus läbilöömine,» sõnas Jurtšenko, kes on Kangerti ja Taaramäe kasvamist inimeste ja sportlastena terasemalt saatnud 2009. aastast alates. «Kuidas tippu jõutaks, kui okkaline teekond võib olla. Kindlameelsus ja kõhklused on kiired tulema ja minema. Kuidas lained löövad üle pea ja kuidas vihmavesi viib viimasegi eneseusu rentslist alla. Jääda kõige kiuste iseendaks ja püsida õigel kursil. See ei ole lihnte!»
Tippu jõuda on võimalik isegi siis, kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks. Profiks, kes vallutab kuulsaid mäetippe Alpides, Püreneedes või Dolomiitides ja kelle nime kuuleb nädalast nädalasse Eurospordi kanalilt, kui käsil on Tour de France, Giro d´Italia või Vuelta.
«Julgen öelda, et filmis on väga unikaalseid kaadreid, mis liigituvad puhtal kujul Eesti spordi ajaloo või isegi laiemalt Eesti kultuuriloo alla. Võttepaikadeks Pariis, Monaco, väikesed alpikülad Itaalias ja Prantsusmaal, mõistagi Vändra, kust kõik alguse sai. Oleme olnud lähedal,» lisas Jurtšenko.