Ungari arheoloogide teatel leidsid nad Budapesti lähedalt Doonaust madala veetaseme tõttu aare, milles on nii münte kui relvi.
Pildid ja video: Doonau madalvesi paljastas suure aarde
Arheoloog Katalin Kovacsi teatel leiti umbes 2000 kuld- ja hõbemünti, kuid ka nooli, piike, pistodasid, kahurikuule ja mõõku, teatab AFP.
Leid tehti selle nädala alguses Ungari pealinnast Budapestist lõunasse jääva Erdi linna juures Doonau osas, kus ei ole vett.
Arheoloogid võtsid leiu pinnale toomiseks appi sukeldujad ja droonid, et tuua välja niipalju kui võimalik enne, kui veetase taas kerkib.
Mitmel pool Euroopas on olnud pikka aega põud ja selle tõttu on jõgedes, kaasa arvatud Doonaus veetase madal. Doonau osades paikades on veetase vaid 38 sentimeetrit, takistades laevaliiklust.
Leitud aarded olid puidust kaubalaeva vrakis, kuid veel ei ole teada, millise laevaga tegu olla võis.
«90 protsenti leitud müntidest on välismaist päritolu ja need on vermitud ajavahemikul 1630 – 1743 Madalmaades, Prantsusmaal, Šveitsis ja Vatikanis,» sõnas arheoloog Kovacs.
Kohaliku Feremczy muuseumi juht Gabor Gulyas tutvustas pressikonverentsil leidu ajakirjanikele sõnades, et aarde esialgne leidja oli amatöörarheoloog, kes kasutas metallidetektorit. Ta informeeris muuseumit, et Doonaus võib olla midagi suurt, sest leidis kümneid münte. Arheoloogid järeldasid, et seal võib olla mõni uppunud laev, mille pardal mündid olid ning edasine uurimine ja väljakaevamine tõi suure aarde nähtavale.
Doona madal veetase paljastas ka Teise maailmasõja ajal hävinenud Franz Josefi silla jäänused ja USA lennukipommi, mis on pärit samast ajast.
Doonau on oma 2850 kilomeetriga pikkuselt teine jõgi Euroopas. Ta algab Saksamaal Schwartzwaldis ja suubub Musta merre
Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz ja Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest), Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad ja Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ja Ukraina.