Eurolaulu Raadio

Kummalise kuldplaadi päritolu ja otstarve tehti ligi 150 aastat hiljem kindlaks

Kuldplaat, mille saladus lahendati

FOTO: twitter.com

Teadlased üritasid ligi 150 aastat teha kindlaks 19. sajandi lõpul leitud ebatavalise kuldplaadi päritolu ja otstarvet ning nüüd see õnnestus.

See kuldplaat leiti 1872. aastal Suurbritannias Yorkis hauast, kus oli naiseskelett ning ka üks münt, teatab msn.com.

Inimskelett ja arheoloogide tööriistad. Pilt on illustreeriv

FOTO: Esben Hansen / PantherMedia /Scanpix

Yorkshire’i muuseumi töötajad koos mitmete tuntud arheoloogidega uurisid seda leidu aastakümneid ja nüüd on selge, et see pärineb Rooma impeeriumi ajastust.

Kuldplaadi hiljutine uuring näitas, et tegemist on kolmandal sajandil pKr valmistatud esemega, millega roomlased katsid surnu suu.

Kuldplaat, mille saladus lahendati

FOTO: twitter.com

See 1800 aasta vanune kuldplaat on Suurbritannias ainus selline, mujal maailmas on neid leitud kokku 23.

«Selliste kullast plaatidega kaeti Vana-Rooma jõukate ja kuulsate surnute suu. Seega oli ka naine, kelle hauast see leiti, sotsiaalses hierarhias kõrgel kohal,» selgitasid arheoloogid.

Samas ei ole lõpuni selge, miks roomlased surnute suule kuldplaadi panid. Oletatakse, et see võis olla amulett, mis aitas siirduda teispoolsusse, kurjade deemonite vastane kaitsevahend või ese, mis takistas surnutel taasülestõusmist.

Yorkshire’i muuseumi arheoloogi Adam Parkeri teatel tahavad nad Yorkist leitud naiseskeletti veel uurida, et saada teada nii tema kui ta suul matmisel ajal olnud kuldplaadi kohta.

DNA-testi ja isotoopuuringu abil loodetakse saada andmeid, kas naine oli sündinud ja kogu elu elanud Britannias või oli ta sisserändaja.

Arheoloogid on selliseid surnu suule pandud kuldplaate leidnud veel Rooma impeeriumi kunagistelt aladelt Süürias, Türgis ja Venemaa poolt okupeeritud Krimmis. Üks selline leiti ka Prantsusmaal.

«Kui suudame teha kindlaks, et sel naisel on seos Süüria või Türgiga, siis see viitab, et Rooma impeeriumi aladel praktiseeritud surnute «suu sulgemine» levis ühest piirkonnats teise,» lisas arheoloog Parker.

Algsetel andmetel oli naine surres 18 – 30-aastane. Ta hauast leitud  võltsitud münt oli valmistatud millalgi ajavahemikus 202 – 210 pKr.

Tegemist on vaskmündiga, millel on hõbedakiht. Selle ühel poolel on keiser Septimius Severus, kes valitses 193 – 211 pKr ja teisel küljel õnnejumalanna Fortuna.

Septimius Severus suri 211 Britannias Eboracumis, mis tänapäeval on York.  Roomlased rajasid Eboracumi 71. aastal pKr.

Rooma keiser Septimius Severus, kes valitses 193 - 211 pKr

FOTO: akg / Bildarchiv Steffens / Scanpix

Veel ei ole teada, kas naine, kelle juurest leiti kuldplaat ja võltsmünt, maeti Septimius Severuse valitsemisajal.