Suveaeg või talveaeg: kumba eelistavad öisema eluviisiga Eesti muusikud?

Helen Adamson, Ivo Linna, Rolf Roosalu, Kristel Aaslaid, Jaagup Kreem, Anne Veski

FOTO: Eero Vabamägi, Liis Treimann, Madis Sinivee, Mailiis Ollino

Valitsus peab lähiajal otsustama, kas Eesti jääb valgemaid suveõhtuid lubavale suveajale või nagunii lootusetult pimedale talveajale. Mida eelistavad Eesti muusikud, kelle aktiivsem aeg kipub jääma öötundidele?

On küll otsustatud, et euroliidus lõpetatakse igaaastane kellakruttimine ära, kuid pole selge, millisesse aega Eesti jääb. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon pooldab püsivat suveaega. See tähendab, et õhtud oleksid kauem valged ja suvel ei hakkaks päike poole öö ajal lõõskama.

Valitsus kaldub pigem toetama soomlaste ajaruumi, sest see on oluline headeks kaubandussuheteks. Suur osa soomlasi pooldab püsivale vööndi- ehk talveajale jäämist, sest see klappivat paremini nende bioloogilise kellaga.

Paljud soomlased tahavad «igavest» talve.

FOTO: Alexander Demianchuk / Alexander Demianchuk/TASS

Muusik Jaagup Kreem ütles Elu24le, et ta pole kunagi kellakeeramist heaks kiitnud. «Me ei ole mingid Egiptuse jumalad, et saame öelda, et kell on nii või kell on naa,» sõnas muusik.

Kreemi hinnangul on kellakeeramine täiesti tarbetu asi, mis vaid rikub inimeste elurütmi. «Mõnel hakkab see tervise peale, mõnel tekib mõni muu häda,» rääkis ansambli Terminaator laulja. «Olen selle poolt, et aeg oleks üks, ja see peaks kindlasti olema suveaeg!» lausus ta otsustavalt.

«Me ei ole mingid Egiptuse jumalad, et saame öelda, et kell on nii või kell on naa.» Jaagup Kreem

Samal meelel on ka armastatud laulja Ivo Linna. «Kui ükskord see kellakeeramine hakkas, küsiti ka, et mis meelel ma olen, ja ma olen endiselt sama meelt,» sõnas ta ja ütles, et on alati suveaega pooldanud. «Ma ei tea, kas soomlastel on ajaloolised põhjused, et nad talveaega tahavad, aga mina olen 100 protsenti suveaja poolt.»

Linna lisas: «Ma pigem ei tõuse talveaja pärast tund varem, pigem eelistan, et oleks tund aega kauem valgust.»

Räppar Tom-Olaf Urb ehk Reket jäi Elu24le vastuse võlgu. «Mul ei ole sellele isiklikku eelistust,» ütles ta. Samamoodi erapooletuks jäi ka Saaremaalt pärit staarisaate võitja Uudo Sepp. «Elu läheb samamoodi edasi,» arvas hurmur.

Ka lauljatar Laura Põldvere arvas, et valik suve- või talveajale jäämise osas teda ei mõjuta. «Olen pidevalt tööga seoses reisimas ehk harjunud kohanema erinevate kellaaegadega,» ütles muusik.

Sarnasel nõul oli ka hõbehäälne laulja Rolf Roosalu. «Minul otseselt vahet ei ole, aga lihtsam oleks küll, kui oleks üks aeg,» ütles muusik ja märkis, et on täheldanud, kuidas kellakeeramine tekitab inimestes tohutut segadust. Eelistust suve- või talveajale jäämise osas Rolfil siiski pole. «Peaasi et kõik õigel ajal tööle jõuavad,» lisas ta.

Ka lauljatar Helen Adamson ei poolda kellakeeramist, sest see annab alati tunda. «Kuigi tegemist on vaid ühe tunniga, olen ma pärast paar nädalat väsinud ja kohanen pikalt uue rütmiga, sest kellakeeramine ajab bioloogilise kella sassi,» rääkis Adamson.

Lauljatar mõtiskles, et kellakeeramine pärineb ajast, kui oli vaja küünlaid säästa ning tänapäeval on elektrisääst marginaalne. «Suveaeg on kasulik meelelahutustööstusele, sest nii liiguvad inimesed kauem väljas. Seega oleneb, kuidas vaadata ja kellele see kasulik on,» jäi Adamsoni arvamus kahetiseks.

«Suveaeg on kasulik meelelahutustööstusele, sest nii liiguvad inimesed kauem väljas.» Helen Adamson

Näitleja ja laulja Kristel Aaslaid märkis samuti, et kellakeeramise mõju tekitab talle raskusi. «Pime aeg muudab lojuks ja energiat on vähem,» ütles ta. 

Tänavu 40 lavajuubelit tähistav laulja Anne Veski kellakeeramist heaks ei kiida ning lähtus valikul samast põhimõttest. «Mulle sobib see aeg, et kauem on valge – see on siis suveaeg, eks?» tegi Veski kiire valiku.

Niisiis, kui valitsus kuulaks muusikuid, siis tasuks eelistada suveajale jäämist. Ka statistikaameti andmetest selgub, et eestlane magaks aastaringse talveaja puhul valgel ajal keskmiselt 564 tundi ja suveaja puhul vaid 352 tundi. Ehk siis suveaeg annab aastas juurde rohkem kui 200 tundi ärkvel oldud valget aega.

Ja kas pole hea elada teadmises, et Eestis on kogu aeg suveaeg!

Tavaline suveaeg Pirita rannas. Miks küll soomlased talveajas olla tahavad?

FOTO: / RAUL MEE

MILLAL ME ESIMEST KORDA KELLA KRUTTISIME?

Eestis mindi esimest korda suveajale 14. juulil 1917, hiljem veel mõlema Saksa okupatsiooni ajal ja siis üle hulga aja jälle 1. aprillil 1981. Aastatel 1989–1996 ja 2000–2001 Eestis suveaega ei kasutatud.

Alates 2001. aastast on Eesti läinud suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval, mil kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi. Suveaja lõpp on olnud oktoobri viimasel pühapäeval.

Idee lõpetada Euroopa Liidu liikmesriikides kellakeeramine sai alguse 2017. aasta juunis Soome kodanikualgatusest, kui Soome parlamendile saadeti pea 70 000 Soome kodaniku allkirjaga pöördumine suveaja kaotamiseks.

Populaarne

Tagasi üles