/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/15/11499993t1h42da.png)
Katrin Lusti advokaat Ants Nõmper sõnas, et vastab tõele, et vastaspoole hageja on teinud kohtule taotluse täna eetrisse minev «Kuuuurija» saade ära keelata.
Eesti kohus võib juba teist korda Katrin Lusti saate eetrisse mineku ära keelata (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõmper lisas, et kuigi kohus lubas teha otsuse sellel nädala, siis palus hageja kohtul vastus anda täna. Kas kohus seda ka teeb, hetkel veel teada ei ole, aga juristi sõnul on 50% tõenäosus, et saade eetrisse ei jõua.
See on juba teist korda, kui kohtult nõutakse Lusti saate eetrisse laskmist. Mõned kuud tagasi soovid Allan Oolo kohtu abi, et saade eetrisse ei läheks. Kohus selle loa ka andis, aga otsus võeti nii hilja vastu, et TV3 ei suutnud asendussaadet leida ja saade läks ikka eetrisse.
Isegi, kui tänane korteriühistut puudutav lugu peaks kell 20 eetrisse minema, siis võib kohtutõkendiga takistada saate järelvaatamine.
/nginx/o/2018/10/15/11499994t1h727f.png)
Saatejuht Katrin Lust kirjeldas, kuidas talle tungiti nädal tagasi kallale keset korteriühistu koosolekut. «Läksin täna filmima ühte konfliktset Tallinna korteriühistu koosolekut, kus üritati kaaperdada häälteenamust korteriühistus. Olin seal ajakirjanikuna ja mul oli ka korteriomaniku volitus. Ühel hetkel aga surus see mees mulle rindkeresse oma rusika ja keeras seda nagu kruvikeerajat täie jõuga. See inimene on Jahipauna, jahi- ja kalastustarvete, keti üks omanikke Rait Viitkar. Miks ma selle postituse teen? Sellepärast, et kui selline mees- kes tungib võhivõõrale naisele kallale – ja samal ajal müüb Eesti politseile relvi ja laskemoona – siis tema nägu peaks olema kõigile teada. Olen juhtunust shokis,» kirjutas Lust oma sotsiaalmeedias.
Tema väidetav ründaja süüdistab Lusti aga valetamises ja laimamises ning on esitanud saate vastu kohtuhagi. Saade jõuab küll täna õhtul loodetavasti eetrisse.
«Saadet üritatakse keelata kohtu teel ja nende peamine argument on see, et me filmisime justkui vastu nende tahet korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul, mille kutsus kokku äripinna omanik. Siinkohal on oluline mainida, et tegu oli avaliku koosolekuga ja meil olid korteriomanike volitused. Lisaks tegid majaelanikud ettepaneku viia koosolek muule pinnale, kuid sellega äripinna omanikud nõus ei olnud,» kommenteeris Lust.
Tänaõhtuses saates räägivad Liivalaia 5 korterühistu liikmed ja elanikud «Kuuuurijale», kuidas nad on aastaid kohtus käinud maja alumisel korrusel asuva Dünamo poe omanikega. «Iga lugu, mille ma ette võtan, on minu jaoks tähtis ja see tähendab ka seda, et iga looga näen ma nädalaid kui mitte mitu kuud vaeva. Seda lugu hakkasin ma tegema juba juuni lõpus. Aga minu töö ja vaev ei ole nii tähtsad kui inimeste mured, kes selles kortermajas peavad elama. Kujutage ette, kui te elate kortermajas, mis on viimase kümne aasta jooksul kulutanud kohtus käimistele ja õigusabile üle 50 000 euro. Kujutage ette, kui maja allkorrusel asuv äripind ei soovi kommunaalkulusid maksta enne, kui olete jõudnud nõudega Riigikohtuni välja. Kõige selle maksavad ju kinni nii maja noored kui vanad elanikud omast taskust,» kommenteeris Lust.
/nginx/o/2018/10/15/11499995t1h10d4.png)
Lugu päädis sellega, kui ühistu liikmed avastasid ühel hetkel, et äripinnale on tekkinud 69 uut korteromandit ehk täpselt kaks korteromandit rohkem kui on kogu majas kortereid kokku. Kuidas sai äripind kortermaja üle kontrolli? Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu usub, et seadusandja peaks endale tõsiselt otsa vaatama, kui sellised juhtumid on meie riigis võimalikud. Tallinna linna volikogu liige ja revisjoni komisjoni esinaine Helve Särgava aga väidab, et taolised kaaperdamised ei ole enam harv nähtus. Sõna saab ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten-Andreas Erlich ja paljud teised. Millise otsuse langetab päeva lõpuks siiski kohus?
«Küll aga on mul seoses selle saatega hea meel selle üle, et Tallinna Linnavalitsus on teinud Kuuuurija saate põhjal justiitsministeeriumile ettepaneku seadust muuta, et sarnaseid olukordi rohkem ei tekiks. Samamoodi nagu on Liivalaia 5 tehtud uued korteromandid, võiks teha postkastidest korteromandid, sest muud piirangut äripinnal sisuliselt ei ole, kui et korteromandile peab olema ligipääs üldkasutatavast ruumist,» sõnas Lust.