Eesti Muusikaauhinnad 2020

Taimetoiduline karu suri näljasurma

Koopakaru rekonstruktsioon

FOTO: Wikipedia.org

Austria Viini ülikooli teadlaste sõnul viis kliimamuutus taimetoidulise koopakaru (Ursus spelaeus) väljasuremiseni.

Paleontoloog Anthony Stuart ja ta kolleegid tegid karujäänustele süsinikuuringu, et ta täpne kadumise aeg kindlaks määrata, kirjutab The Telegraph.

Süsinikuuring näitas, et see karuliik suri välja ligi 30 000 aastat tagasi just sel ajal kui toimus suur kliimamuutus.

Koopakaru elas enamikul nüüdse Euroopa aladel Hispaaniast Uurali mäestikuni, kuid mitte Siberi karmi kliimaga aladel.

Hoolimata oma suurest kehakaalust, kuni 453 kilogrammi, oli ta täiesti taimetoiduline. Oletatakse, et see liik suri välja selle tõttu, et talle ei leidunud enam sobivaid taimi söömiseks.

«Koopakarud kadusid umbes 27 500 aastata tagasi selle tõttu, et kliimamuutus hävitas nende toidulaua. Kliima jahenedes mitmed taimeliigid hävinesid,» selgitas Stuart.

Samal ajal kadusid Euroopast ka tähniline hüään (Crocuta crocuta), mammut (Mammuthus primigenius), hiigelhirv (Megaloceros giganteus) ning koopalõvi (Panthera spelaea). Nad elasid koopakarust siiski paartuhat aastat kauem ning kadusid lõplikult soojemal holotseeni perioodil.

Teadlaste sõnul mõjutasid nende liikide väljasuremist ka neandertallased ja teised varajased inimliigid, kes küttisid neid loomi söögiks.

Inimeste poolt asustatud koobastest on leitud koopakarude koljusid ja luid, viidates et seda looma kummardati nagu jumalat.

Ka paljastasid uuringud, et koopakarud elasid koobastes pidevalt, mitte ainult ei maganud seal talveund.

«Kliima jahenemine ja söögiks sobiva taimkatte kadumine hävitas Alpide piirkonnas elanud koopakarud. Lõuna- ja ida Euroopas võisid need karud pisut kauem vastu pidada,» selgitasid uurijad.