/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2011/11/21/846870t1h4f95.jpg)
Kuigi pühapäeval napsas Kärdla Kohtla-Järve käest napilt «Laulupealinna» võidu, võib saadet nimetada hiilgavaks integratsiooniprojektiks.
«Laulupealinnast» kujunes edukas lõimumisprojekt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult poleks ju keegi osanud arvata, et laulupealinna tiitlile võiks kandideerida Kohtla-Järve – linn, mis pole popkultuuri mõttes eriti kellegi mällu sööbinud. Veelgi üllatavam oleks olnud see, kui Kohtla-Järvest olekski laulupealinn saanud. Vähemasti ühe võidu on see linn aga saavutanud – üha rohkem inimesi räägib, et «peaks kunagi Kohtla-Järvele sõitma».
«Tõsi on see, et saatega pälvitud tähelepanu on Kohtla-Järvele ja tervele sealsele paikkonnale juba omaette suur võit,» ütles linna esindanud Tanja Mihhailova Pärnu kontserdimajas hilisõhtusel banketil.
Eesti esimesele laulupealinnale Kärdlale ei tulnud võit sellegipoolest iseenesestmõistetavana. TV 3 avalike suhete juhi Anneli Adermanni hinnangul võitnuks saate Kohtla-Järve, kui hääletamine oleks mõne minuti vähem kestnud. Lõpptulemus oli aga ülimalt tasavägine. Veel viimase hetkeni enne võitja teatavaks tegemist oli õhus tunda pinget. Kui hääletuse lõpuni oli jäänud mõni minut, paiskus teleekraanile «laululinnameeter», mis näitas, et telefonihääletusel oli juhtima läinud Kohtla-Järve. Küllap võis seesama hetk anda hoogu juurde Ott Leplandi toetajatele.
Olgugi et fännid ennustasid juba varakult Leplandi triumfi, pakkusid Kohtla-Järve ja Tanja Mihhailova saarerahvale kokkuvõttes väärikat konkurentsi.
Kui Eestis on kombeks võrrelda Lõuna- ja Põhja-Eestit, siis pühapäeval võistlesid ida ja lääs.
Lavatagusesse miljöösse lisasid elavust oma iidolitele kaasa elanud koorid, tantsijad ja teised kahe finalisti lavapartnerid. Käis tõeline lahing, kus hoiti pöialt üksnes omadele.
Kohtla-Järve tantsijatarid ja Iisaku noored kõrvuti Hiiumaa koorilauljatega «Laulupealinna» green-room’is andsid integratsioonile enam hoogu kui riiklikud kampaaniad. Üksteisele elati kaasa, toimus ka veidi häbelik kommunikatsioon, kuid saate lõppedes, kui kõik barjäärid murtud, tunnustas üks pool sõbralikult teist ja vastupidi.
Pärnu kontserdimajas valitses aga äärmiselt sõbralik õhkkond. Nii lavatagused, press, lavapealsed kui ka saalisolnud elasid toimunule kaasa. Hoiti küll pöialt, kuid väärikas lugupidamine mõlema võitleja vastu säilis lõpuni ja avaldus ka tasavägises tulemuses.
TV 3 programmijuhi Mikko Silvennoineni sõnul võib toimunuga lugeda laulupealinna otsingud lõppenuks. «Kärdlast sai laulupealinn ja see tiitel sinna ka jääb,» märkis mees, seejuures kelmikalt ka järgmise hooaja võimalikkust kommenteerides. «Ehk alustab TV 3 järgmisel hooajal mõne hoopis teise pealinna otsinguid,» jättis Silvennoinen kõik võimalused õhku.