Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Online-intervjuu: vastas Baruto

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mariann Joonas
Copy
Baruto .
Baruto . Foto: Internet.

Meelelahutusportaali Elu24.ee lugejate küsimustele vastas sumomaadleja Kaido Höövelson alias Baruto.

Kuidas sumo üldse Eestisse sattus ja kuidas sina Jaapanisse sattusid?
See on Riho Rannikmaa töö, tema hakkas sumot n-ö Eestisse vedama. Mina sattusin Jaapanisse nii, et Riho tegi ühe siinse sumoülikooliga koostööd.

Olete käesoleval ajal Eesti sumomaadleja nr 1. Kas peate õigeks, et üha enam noori valib spordialaks sumo?
Valib või? Tegelikult sobib sumo väga hästi ka hobiks. Amatööride tasemel võib seda alati teha. Sellel on lihtsad reeglid ja lastelgi on lõbus.

Miks te valisite just sumomaadluse? Kuidas see huvi tekkis? Kaua juba sellega tegelenud olete?
Eks mulle oli see ka alguses lõbu ja vaheldus, hobi. Olen sumomaadlusega tegelenud seitse aastat.

Räägitakse, et alustasite sumotreeninguid Vinnis. Kas see vastab tõele?
Jah. Sumo ja juudo treeningutega alustasin Vinnis.

Millega tegeleksite, kui te poleks sumomaadleja?

Ma arvan, et ma oleks miljonäriks hakanud (naerab).

Kas mõnikord on tekkinud olukord, et pole kindel, kas soovite oma alaga jätkata?

On ikka, siis kui kolmandat korda põlvetrauma sain.

Siis oli küll selline must masendus – et mille jaoks?! Aga eks eluski on tõusud ja mõõnad. Et nii lihtsalt ikka alla ei saa anda - never give up!

Kas mäletad veel juudokat Raul Redpapi Tartust. Olime mitmel korral koos laagris. Valgemetsas, Võrus jne. Ma küll mitu aastat noorem sinust, aga teen edasi sporti.

Edu ja jõudu!

Kui palju olete kaalus juurde võtnud, et tegeleda sumoga? Kas olite enne pisike ja õbluke poiss?
Mul vanemad olid suured – see tähendab juba, et laps kasvab veel suuremaks. Olen kogu aeg teistest kogukam olnud.

Teadupärast on välismaalaste osakaal sumos rangel piiratud (2 tk tallis). Kas kõik kohad on praegu täis? Kuidas välismaalastesse tallides suhtutakse?
Tegelikult üks välismaalane tallis. Eks kindlasti suhtutakse välismaalastesse teisiti.

Kui jaapanlane peab olema ettevaatlik, siis välismaalane peab olema kaks korda nii ettevaatlik. Ja kui jaapanlane on hea poiss, siis mina pean olema kaks korda nii hea poiss.

Kas Eestist on tulemas mõnd kaasvõitlejat või soovitad sa üldse kaasmaalastel sinna mässama tulla?
No oleks tore, kui tuleks. Ma praegu ei tea küll mitte ühtegi, kes oleks potentsiaalne.

Mind huvitab, millistele terviseriskidele on sumokad kõige vastuvõtlikumad? Seda nii sportlase karjääri jooksul kui selle lõppedes.

Eks ikka igasugu traumadele. Põlvetraumad ja üldse liigesetraumad.

Seda muidugi ei saa öelda, et nad nüüd otseselt vastuvõtlikumad neile oleksid, lihtsalt sport on selline. Jaapani sumode seas on ka suhkruhaigust.

Aga ma ei ole kuulnud, et kellelgi süda hakkas jupsima, kõik elavad ikka 60-70 aasta vanuseks.

Kui muidu kasutatakse sportlasi maailmas ka reklaamides, kas sumosportlasi tohib ka kaasata sellistesse ettevõtmistesse. Olete ehk osalenud kusagil?
Sumomaadlejaid kasutatakse ka ikka. Olen isegi olnud näiteks Asahi õlle (Jaapani üks suurimaid õlletootjaid – toim.) ja lennufirma Ana reklaamides.

Miks sumokad on suure massiga aga mitte lihaselised? Lihased peaksid ju raskemad olema?
Toon näite autodega: kui kaks väikest kokku põrkavad või kui kaks veoautot kokku põrkavad, siis vaatemäng on väga erinev.

See ei ole mingi kulturistide konkurss. Sellisel juhul oleks me ju kõik kulturistid, mitte sumomaadlejad.

Kõige muu positiivse arengu kõrval tundub, et on siiski üks asi, mida alahindad ning mida väga paljud sinu käekäigu jälgijad/ fännid/ kaasaelajad ainsana kogu muu tehnikaarsenali kõrval rohkem soovitavad kasutada - lühike tsuppari seeria kohe peale tachi-aid, et selle tulemusena paremat vööhaaret saada. Kasutad seda liialt harva/ vähe. Miks?
Jaapani traditsiooniline sumo on vöömaadlus. Paljudele inimestele tõesti ei meeldi, kuidas seda tsupparit tehakse.

Mina mõtlen rohkem pealtvaatajate peale, et inimesed tulevad, maksavad raha ja tahavad ilusat sumot näha. Üritan rahvale näidata täie raha eest seda traditsioonilist sumot.


Kas teid pidurdab hirm vastaste henka ees, sest olete ju üks tugevamaid ja suuremaid liigas? On ju pidevalt nokitud teie tachi-ai kallal.

Ei, absoluutselt ei pidurda. Kui ka vastane seda teeb, siis las teeb.

Minule on tähtsam ikka vaatajate hinnang. Inimesed tulevad sumot vaatama ja tahavad näha korralikku starti.

Oled kohanud võistlustel petmist? Mõtlen seda, et kui kellelgi on edasipääsemine juba kindel, antakse võit hoopis sellele, kellel see edasisaamiseks vajalik on.
Sellist asja kindlasti ei ole.

Kas Sanyakus/ Makuuchis maadlevatel meestel on treenereid, kes «trennis» utsitavad tegema miskeid võtteid just niimoodi ehk naamoodi või on kõigil suur vabadus olla ja valida ning tulemust hinnatakse vaid saadud võidu/ kaotuse järgi?
Päris selliseid võtteid me spetsiaalselt ei õpi üldse, mitte kunagi tegelikult. See kõik peab tulema loomulikult, maadluse käigus.

Tulemusi hinnatakse muidugi võidu või kaotuse järgi.

Kas aastaks 2010 on Baruto ozeki?

Annan endast parima.


Kas sumomaadlus võiks kunagi olümpiale jõuda?

Ma arvan, et võiks küll. Vaatemänguline spordiala, päris huvitav oleks.

Kui, siis 2016. aastal jõuab. See äkki peaks Tokyos toimuma, üks kandidaatlinnadest.

Kui populaarne on sumo Jaapanis? Küsin, sest mingis raadios kaks spordiajakirjanikku arutasid ja tulid sellisele järeldusele, et kolmandajärguline?
Võib-olla küll jah, sest pesapall on Jaapanis hirmus populaarseks saanud. Kõik sünnivad juba pesapallikurikas käes. Teine on jalgpall ma arvan ja kolmas on sumo.

Noh, praegu on jaapanlaste seas sumoks tahtjaid vähemaks jäänud küll. Miks? Eks oma askeetliku eluviisi pärast. Aeg on tänaseks nii palju muutunud.

Kuidas treenivad sumomaadlejad võhma?

Meil nagu erilisi võhmatreeninguid ei ole. Ega me jooksma lähe ju. Kõige parem võhmatrenn pidi vist jooksmine olema.

Kas shikona Baruto määrati, või anti ka mõni alternatiivne maadlejanime variant, mille vahel valida?

Kui klubisse läksin, siis pandi mulle kohe see nimi. Nüüd ma saan juba ise muuta, aga ei ole veel vajadust olnud.

Tavaliselt on turniirile eelnevalt olnud eesmärk 8 võitu kokku saada. Aga nüüd peab vist igal turniiril pigem 11 võitu proovima? Viimasel korral 9-6, kas seal olnuks kuskilt veel mõni võit olnud võtta? Ja lõpuks, kuidas on Ama nii kindlalt palju suurematest meestest üle?
No nagu näha, ei tulnud sealt ühtegi võitu rohkem. Igal turniiril annan endast parima. Võtan sealt, kus võtta annab ja kogun kogemusi.

Ama on üle oma kiirusega ikka, ta on leidnud täielikult oma stiili.


Kuidas on Onoe Heyal lood degeiko'ga? Niipalju kui tean, siis Tokyos asetseb Onoe teistest tallidest väga kaugel, tihti õnnestub käia teistes tallides madistamas?
Ma ise nagu ei tunne nii suurt vajadust minna teistesse tallidesse treenima. Miks? Sest meie klubis on palju erinevaid maadluspartnereid, nii suuri kui väikseid.

Olen märganud, et väljaspool Tokyot on sul tulemused paremad kui Tokyos, kas võiks asi olla maadluskaaslaste kauguses, kuna Onoes banzuke kõrgema otsa vendasid peale sinu eriti ei ole?
Õige ta on, et Tokyost väljaspool on mul paremad tulemused. Väljaspool on kuidagi teine tunne, rohkem aega ja saab paremini keskenduda.

Tokyos ei ole seda õiget maadluskeskkonda, siin on kogu aeg nii kiire.

Tere, Kaido! Kõigepealt palju õnne suurepärase 2008. aasta ja sekiwake'ks tõusu puhul. Olen siiralt uhke, et olen Sinu kaasmaalane! Minu küsimuseks oleks see, et räägiksid, millised on sektorite omavahelised suhted. Kas on omavahelisi nn hõõrumisi või saab see seltskond hästi ja sõbralikult läbi?
Eks igal pool on oma probleeme, aga keegi neid välja ei näita. Meil pannakse omavahelised suhted paika trennis või turniiril.

Kuidas valmistud konkreetse vastasega kohtumiseks, kas keskendud kindlaks võtteks, tehnikaks? Kas matšiks valmistumisel toimub nõupidamine tallis?
Kes kuidas maadleb, selle teen ise enda jaoks selgeks. Tallis mingit nõupidamist ei ole, igaüks valib ise oma taktika.

Kas igaüks võib saada sumomaadlejaks nagu sina? Peab olema mingi kindel pikkus, kaal?
Ikka kindel. Et saada profi sumomaadlejaks, peab olema 168 cm pikk ja kaaluma vähemalt 67 kilo. Vanust peab alustades olema kuni 23 eluaastat.


Millal teed tuule alla Hakuhole ja Asashyrole?
Iga asi omal ajal.

Lehest oli lugeda, et protestisite kõik ühel häälel narkoskandaalis kannatanute toetuseks. Siit ka küsimus: kas mõnuainete pruukimine on üldse sumoreeglite rikkumine? Või on osseetidest vennaste kõrvaldamine pigem lõivumaksmine läänemaailma arusaamadele?
Kindlasti ei ole mõnuained lubatud ja asi ei olnud selles, et me oleks selle pärast protestinud. Me protestisime narkotesti ebakorrektse läbiviimise pärast.

Kui palju mõjutavad veel sinu maadlust korduvad põlvevigastused?
Eks trauma mõjutab ikka. Selline asi ei parane mitte kunagi ära, tuleb lihtsalt olla ise ettevaatlikum ja teha kõik selleks, et vigastust enam ei korduks.

Eks vanast peast annab see niikuinii tunda.

Kuidas sumomaadlejad end vormis hoiavad?

Meil on vaba aega ainult iga kahe kuu tagant, nädal pärast turniiri. Ülejäänud aja on trennid ja turniir.

Turniirid on kuus korda aastas ja igaks turniiriks peab saavutama vähemalt keskmise vormi.

Kas sa teed jõusaalitrenni ka?

Kui aega on, siis ikka.

Milline on ühe sumomaadleja tüüpiline päevamenüü?

Üle kilo liha sööme kindlasti ja riisi. Minul on oma kaal juba saavutatud ja selles suhtes ei ole vaja juurde süüa. Noored peavad muidugi sööma kõike, mis laual on.



Selline küsimus, et räägitakse erinevatest dieetidest ja meetoditest, kuidas kaalust alla võtta, aga unustatakse ära, et Eestis on ka piitspeenikesi tüdrukuid, kes oleks rõõmuga veidikenegi paksemad, aga kaalu lihtsalt ei tule juurde. Mis sööki tasuks süüa, et see tõesti toimiks? Äkki on midagi spetsiifilist?

Spetsiaalset sööki ei ole. Me sööme kaks korda päevas – see kindlasti üllatab teid.



Sööme lõunal ja õhtul, aga söögi kogus on see-eest suur. Kaks korda päevas pidi kõige rohkem kaalu juurde andma.



Millised suhted on teil Eesti saatkonnaga Jaapanis ja Jaapani omaga Eestis? Kui palju olete nende elu lihtsamaks teinud Eesti tutvustamisel :)?

Sellele peaksid nemad vist nemad vastama. Eks me käsikäes Eestit kuulsamaks teeme.



Kas on lootust 2009. aastal näha Kaidot ka rohkem väisamas Eesti Sumo Foorumit? Tunneme tast kõik puudust.

Tegelikult mul on ka süümekad selle pärast. Mul on ikka veel internetiga väiksed probleemid. Kindlasti annan oma parima.



Te olete tõsiselt heal tasemel sportlane ning ka küllaltki populaarne. Kas teile on tekkinud täielikult andunud fänne, groupie’sid , kes käivad igal turniiril teiega kaasas?

Jaapanlaste seas on küll. Aga turniir kestab 15 päeva ja igale poole nad kindlasti ei jõua. On muidugi ka neid, kes tõesti igal pool kohal käivad.



Eks minu pereski ole üks andunud fänn

(Kaido viitab oma õele Pillele, kes samuti hetkel Tokyos viibib ja asub üsna pea turniirile kaasa elama - toim.)

.




Mis on sumo elustiili juures kõige ebameeldivam?

(Mõtleb pikalt)

Ma arvan, et see, et sa pead igal pool kandma oma kimonot.



Kas jaapani keel on juba täielikult suus?
Kirjutada ja lugeda on raske, aga suhtlemistasandil rääkida oskan. Saan kõigest aru ja saan ka ise kõigest rääkida. Paremini isegi juba kui eesti keeles.

Kui palju Jaapanis Eestit tuntakse?
Eks kindlasti Eesti kohta aina rohkem ja rohkem infot liigub, nii telekas kui ajalehtedes. Endalegi üllatuseks tegelikult.

Olen ise elanud pikki aastaid välismaal ja tean, mida tähendab nostalgia kodumaa suhtes. Kuidas oled sina võidelnud selle hirmsa nähtusega, mis toob su unenägudesse kõik koduse?
Noh, eks ma tean, et ükskord ma niikuinii lähen ja jään koju, Eestisse. Tulevikumõtted annavadki jõudu.

Kui palju puutute kokku muusikaga. Kas on üldse aega sellele mõelda (nt. lõõgastudes vms)? Millist stiili kuulate ning kes on teie arust parim Eesti muusik või bänd ning ka välismaa oma?
Ma ei tea muusikast mitte midagi, ma kuulan täpselt seda, mis juhtub. Vastavalt enesetundele ja päevale.

Kui päris aus olla, siis ma ei tea ka eesti muusikutest mitte midagi. Ja jaapani muusikat ma samuti ei kuula.

Kas on tulnud Jaapanis ette mingeid naljakaid/ tobedaid/ piinlikke juhtumisi seoses kultuuriga? Olen kuulnud, et Kaug-Idas on väga kerge millegagi puusse panna ja sealseid inimesi hingepõhjani solvata vms.

Jaapanlased ei solvu nii kiiresti, Jaapanis on aina rohkem välismaalasi ja nad on nendega juba harjunud.

Muidugi maakohtades on teisiti, aga neid solvata… võimatu ta küll ei ole, aga siiski kerge ka mitte.

Eks mul endal oli alguses keelega probleeme, õpetati igasugu sõnu, mis ei tähendanud üldse seda…

Millal võivad sumomaadlejad abielluda? Kas on mingeid piiranguid?
On piiranguid. Sa ei tohi kindlasti noorelt abielluda, sa pead oma rank’ingus jõudma nii kaugele, kui kaugele eeldati, et sa läheksid.

Siis kui treener arvab, et nüüd on sinu kõrghetk käes, siis sa võid abielluda.

Kas ja kui atraktiivne on teie figuur vastassoo esindajate jaoks ja kas Jaapanis on sellise kerega rohkem lööki kui Eestis näiteks?
Kuna jaapanlased ise on pisikesed, siis neile meeldivad suured ja tugevad. Eestis ma ei oska öelda, kui palju mul lööki oleks (naerab).

Kuidas on elu Jaapanis ? Kuidas saad hakkama kuulsusega ja sellega kaasneva inimeste massid sinu sabas?
Peab hakkama saama (naerab). See on mingil määral üks töö osa. Inimestega suhtlemine, fännidele allkirjade jagamine ja piltide tegemine.

Mida plaanid teha siis kui pensile jääd?

Siis ma olen pensionär (naerab).

Kindlasti tulen Eestisse tagasi ja mis ma tegema hakkan, veel ei tea. Igasuguseid mõtteid on.

Mitu liitrit viina korraga jaksad ära juua?

Kui kokku saame, siis mõõdame.

Kui parasjagu kohustusi ei ole, kas sulle meeldib rohkem aega veeta välismaal või Eestis?
Eestis ikka, loomulikult. Kodu on vist viimane koht, kuhu minnakse, aga mul on ta esimene.

Kas usud Jumalat? Kui ei, kellelt ammutad vaimset jõudu sumoringis müttamiseks?
Ma ise arvan, et keegi kindlasti on, kes meie üle vaatab nii heas kui halvas.

Olen selle poolt, et ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.

Kuidas Jaapanis, eriti Tokyos vaba aja veetmisega on? Kas see on väga erinev sellest, mida Eestis vabal ajal tehakse, kuidas olete sellega harjunud ja palju teil üldse selliseks niisama olemiseks aega jääb?

Vaba aega on natukene, nii näpuotsaga. Võimalikult palju veedan seda kalal käies.

Mida sooviksite Eesti rahvale uueks aastaks? Mida ootate ise kõige rohkem uuelt aastalt?
No ise ma uuele aastale suuri ootusi ja lootusi ei pane. Elame üks päev korraga ja tuleb see, mis tuleb. Et ta ikka parem võiks tulla.


Aga eesti rahvale soovin kõike seda, mida ma endalegi soovin. Kindlasti rohkem positiivsust ja ärge haigeks jääge!

Tagasi üles