Kui avalikult üht avaliku elu tegelast meedias kujutada tohib? Riigikohus kutsub inimesi õigust mõistma (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brigitte Susanne Hunt
Brigitte Susanne Hunt Foto: Madis Sinivee

Raadiohääl Brigitte Susanne Hunt on väga avatud inimene. Ta ei pelga avalikult enda elust rääkida. Aga tema on ka ainuke. Nii mõnedki tuntud inimesed sooviksid oma elu kohta käivaid detaile varjata. Kuid ajakirjandus seda alati ei tee. Seega küsib Riigikohus: Kui avalikult üht avaliku elu tegelast meedias kujutada tohib?

Riigikohus kuulutas esmaspäeval välja õpilastööde konkursi, millest on oodatud osa võtma 9.–12. klasside õpilased.

Konkursil osalejad saavad valida kolme elulise kaasuse seast. Arutleda saab muuhulgas selle üle, kui avalikult üht avaliku elu tegelast meedias kujutada tohib, ning otsustada, kas vallamaja katuse remondi tarvis läbipaistmatult raha liigutanud majandusnõunik kuritarvitas usaldust või mitte. Tsiviilkaasus aga viskab õhku küsimuse lapsele elatise maksmise kohta – kes, millise summa ning millistel tingimustel maksma peab?

«Nii nagu maailm meie ümber ei ole mustvalge, ei ole seda üldjuhul ka vaidlused, millega kohtunikud igapäevaselt silmitsi seisavad. Tee õiglase kohtulahendini algab õigest rõhuasetusest asjaolude hindamisel, millele järgneb loogiline analüüs ja lahenduse väljapakkumine. Konkurss pakub õpilastele võimaluse asetada end otsustaja rolli ning proovida, kui kerge või keeruline on erinevaid huve kaaludes õige ja õiglase otsuseni jõuda,» rääkis riigikohtunik ja selleaastase kaasuskonkursi žürii esimees Paavo Randma.

Paavo Randma
Paavo Randma Foto: Repro

«Nii ongi konkursi mõte arendada noorte analüüsi- ja argumenteerimisoskust ning neid ette valmistada mistahes konfliktide mõistlikuks ja loogiliseks lahendamiseks,» lisas ta.

Konkursikaasuse peab lahendama sarnaselt, nagu seda tehakse kohtus: esitades esmalt mõlema poole argumendid ning seejärel tuues välja kohtuniku otsuse ja argumentatsiooni. On ka teine võimalus – vaidluse võib lahendada loovas vormis nagu essee, luuletus, joonistus, video või muu selline. Igal juhul on oluline, et lahendus lähtuks peaasjalikult konkursil osaleja õiglustundest ja väärtushinnangutest.

Õpilastöid ootab riigikohus hiljemalt 9. novembriks. Parimate tööde autoreid tunnustab riigikohtu esimees pidulikul aktusel jaanuaris 2019. Täpsemalt saab konkursitingimusi ning selleaastaseid kaasusi vaadata kaasuskonkursi veebilehelt. 

Tänavune kaasuskonkurss kannab järjekorranumbrit 14 ning on pühendatud riigikohtu 99. aastapäevale ja ringkonnakohtute 100. sünnipäevale. Konkursi väljakuulutamine on osa õigusemõistmise nädalast.

Märksõnad

Tagasi üles