Kinokrüpt: Keelatud 46 riigis ehk selle surmavalt räige filmi šokistseenid ei kao Su silme eest enam kunagi

Liina Suvi Ristoja
, Apollo Kinoportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«The Faces of Death»
«The Faces of Death» Foto: imdb.com

1978. aasta «šokumentaali» (shockumentary ingl k) «The Faces of Death» ehk eesti keeli «Surma palged» peetakse õigusega üheks kinoajaloo kõige sügavamalt häirivamaks filmiks. Kas oled valmis teada saama, miks? Süüta igikestvate mälupiltide ennetamiseks lõbus halloweeni kõrvitsalatern ja hakka vaatama – omal vastutusel, muidugi. 

Ka tänasel päeval, mil oleme harjunud netis ringlemas nägema äärmiselt jõhkraid ülesfilmitud jubedusi islamistide hukkamisvideotest loomaaktivistide filmitud tapamajakaadriteni, suudab see groteskne ekraanitükk südame üpris pahaks ajada – õõva rõhutab siin nüüdseks ka filmi jubedavõitu retroolustik.

Ekstreemselt võika filmi stseenidest leiab kõikvõimalikke jubedusi: küll lõigatakse keegi lahkamislaual lõhki, küll kümmeldakse okultistliku orgia käigus inimveres, küll pistetakse keegi elektritoolis suraka alla, küll riputatakse lambaid konksu otsa ja nii edasi. Ühes võikas stseenis tambitakse aga ahvil pea restoranis sodiks ning süüakse siis tema ajusid.

Just dokumentaalne lähenemine tegi filmi eriliselt õudseks, jättes mulje, nagu oleks nähtu päriselt sündinud. Just nii võttiski üdini kohkunud publik filmi esiotsa vastu. Tegelikkuses osaliselt nii oligi – režissöör John Alan Schwartz alias Conan Le Cilaire ajas oma räigest visioonist kannustatuna filmi jaoks ka tegelikke dokumentaalkaadreid taga, kuid kogutud materjalist polevat piisanud, et teha täispikka ja piisavalt šokeerivat filmi. Niisiis on valdavas osas ja kõige hullemate stseenide puhul «Surma palgeis» tegu siiski lavastusega, ehkki paljud kahtlustavat siiani, et «äkki see kõik on ikkagi päris». Ei ole.

Filmi saabumine sattus aega, mil VHS kassetid massidesse läksid ning videolaenutustest sai koht, kust leidis äkitsi ohtralt kõikvõimalikke rõvedusi, mida suletud uste taga nautida sai. «Keelatud 46 riigis!» kuulutas just säärase meelelahutuse otsijate elevuseks filmi kassetiümbris juba toona ning film tõusis kärmelt kultusstaatusesse. Tegelikkuses oli film keelu all ehk vaid paaris riigis, sealhulgas Suurbritannias, kus omal ajal nn video nasties ehk rõlgete videote levitamine kriminaalkuritegu oli. Peamiseks filmi keelustamise argumendiks oli selle alaealiste kätte sattumise tõkestamine (1986. aastal peksis üks 14-aastane nooruk oma eakaaslase pesapallikurikaga surnuks ning põhjendas tegu kõnealuse filmi vaatamisega).

USAs aga käiati «Surma palgete» kassette tuhandetes videomakkides, mida võib tunnistada ka režissöör Quentin Tarantino, kes toona videolaenutuses töötas ning on hiljem intervjuudes rääkinud, et filmi isiklikult inimestele mitu korda nädalas välja laenutas. Film jättis kustumatu mulje ka Steven Spielbergile, kes ahviajude söömist motiivina endagi filmides kasutanud on.

Soojendus tehtud, aeg pilk peale visata. Kas oled valmis? Hinga korraks sisse-välja ning mõtle veel korda järele, enne kui  video käima paned. Rõvedat halloweeni-õhtut!

Siin on filmi treiler:

Huvilistel on võimalik filmi netiavarustes ka täispikkuses näha (nõrganärvilistele ei soovita):




Kinokrüpti rubriik toob Apollo Kinoportaali lugejateni unustamist vajavad või mäletamist väärivad hetked maailma kinoajaloost, alates aegade hämarusse vajunud huvitavatest faktidest ning lugudest kuni pööraselt naljakate või piinlike seikadeni, mis meie elusidsiiski veel vähemalt huumoriga rikastada suudavad. Kultuurihuvilisele kohustuslik!
 

 Faces of Death
(1978) on IMDb
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles