:format(webp)/nginx/o/2018/09/28/11452935t1hf395.jpg)
Šveitsi arheoloogid teatasid, et leidsid 3500 aastat tagasi valmistatud pronksist kunstkäe, mis võib olla Euroopa üks vanemaid metallist kunstkehaosi.
Pildid ja video: kes kasutas 3500 aastat tagasi pronkskätt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimine näitas, et see üle 500 grammi kaaluv käeprotees umbes 3500 aasta vanune, olles tavalisest inimkäest natuke väiksem, teatab msn.com.
Kunstkäe randmeosas on kullast võru, mille abil sai selle näiteks käeköndi külge kinnitada.
Aardekütid leidsid käe 2017. aastal Berni kantonist Bieli järve lähedalt metallidetektorite abil. Lisaks käele leiti pronksist pistoda ja inimluude tükke, leiud anti üle arheoloogidele. Käe juures oli ka pronksist varras, kuid selle funktsioon ei ole teada.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/28/11452938t1hab18.jpg)
«Me ei ole kunagi varem midagi sellist näinud. Mei ei tea täpselt, kes, kuidas ja miks seda kätt kasutas,» sõnas Berni arheoloogiaameti vanaaja ja Rooma argeoloogia osakonna juht Andrea Schaer.
Alguses arvati, et tegemist on keskajast pärit proteesiga, kuid käega kaasas olnud objektide ja laborianalüüsi põhjal pärineb see leid pronksiajast, 1500 – 1400 eKr.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/28/11452935t1hf395.jpg)
Arheoloogid viisid käe leiupaigas sel kevadel läbi uurimisi ja väljakaevamisi, leides et see käsi on pärit Prêles’i küla lähedasest matmispaigast.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/28/11452933t1ha4f2.jpg)
«Sealt avaneb suurepärane vaade Alpidele. See on eriline paik,» teatasid arheoloogid.
Matmispaigas oli keskealise mehe luustik, pronksist rinnanõel, juuste kinnihoidmiseks mõeldud peaehe ja osa pronkskäe kullast randmeosast. Matmispaigas olid ka proteesi äramurdunud sõrmed, mis näitasid, et see käsi maeti koos mehega.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/28/11452937t1h50d7.jpg)
Arheoloogide sõnul on pronksiaegsetest matmispaikadest metallobjektide leidmine haruldane ning varem ei ole ühestki Šveitsi pronksiajastu hauasta kulda leitud.
Mis puudutab leitud metallproteesi, siis see on Euroopas, kuid ka kogu maailmas haruldane.
«Meile on teada tuhandeid pronksiaegseid haudasid, kuid mitte selliste objektidega. See on väga erandlik,» teatas Šveitsi Zugi kantoni arheoloogiaameti juht Stefan Hochuli.
Ta lisas, et selle pronkskäe täpne funktsioon on teamata, kuid seda saab panna püsti nagu skulptuuri, kasutada võimumärgina või siis kunstkäena, eelkõige mõnes rituaalis.
«See leid aitab meie ajaloos täita tühje lünkasid, kuid näitab ka seda, millised inimesed sellel alal tuhandeid aastaid tagasi elasid,» sõnasid arheoloogid.
Euroopas kestis pronksiaeg 3500 – 600 eKr, siis oli pronks kõige tähtsam tööriista- ja ehtematerjal. See aeg lõppes raua kasutuselevõtuga.