Kunstiajaloo üks mõistatus lahendati: eksperdid tegid kindlaks modelli, kes poseeris Facebooki tsensoreid ärritanud aktimaalil
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. september 2018, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/09/26/11446767t1h6953.jpg)
Kunstiajaloo üks mõistatus lahendati, kuna Prantsusmaal tehti kindlaks, kes oli 19. sajandi kunstniku Gustave Courbet’ skandaalse aktimaali modelliks.
Courbet’l valmis maal «L'Origine du monde» («Maailma päritolu») 152 aastat tagasi ja kunstieksperdid on 99,9 protsenti kindlad, et kunstnikule poseeris selle maali jaoks tuntud baleriin Constance Queniaux, teatab telegraph.co.uk.
/nginx/o/2018/09/26/11446768t1h8056.jpg)
Pariisis Orsay muuseumis asuv maal sai uut tähelepanu 2011. aastal, kui Facebook tsenseeris sellest tehtud fotod, tekitades kunstiarmastajates viha.
Pikka aega arvati, et Courbet’le poseeris ta armuke, iirlanna Joanna Hiffernan. Ekspertide sõnul oli iirlanna punaste juustega, seega pidid ka ta alakehal olevad karvad olema punased. Baleriin aga oli tumedate juustega ja kuna maalil on naisel tumedad karvad, siis oli modelliks suure tõenäosusega hoopis Queniaux.
Varem pakuti, et skandaalse maali jaoks võis poseerida ka Marie-Anne Detourbay. Nii tema kui Queniaux olid Ottomani impeeriumi diplomaadi Halil Sherif Pasha armukesed ajal, mil see mees kunstnik Courbet’lt 1866. aastal nimetatud maali oma erootikakogu jaoks tellis.
/nginx/o/2018/09/26/11446767t1h6953.jpg)
Hiljem selgus, et Detorbay, kellest sai krahvinna de Loynes, ei saanud olla modelliks, kuna ta kuulus kõrgklassi ja kindlasti ei oleks olnud nõus poseerima.
Maalil oleva naise saladuse lahendas prantslasest ajaloolane ja biograaf Claude Schopp, kes võttis selleks appi «Kolme musketäri» autori Alexander Dumas’ vanema ja George Sandi kirjavahetuse.
Kirjanik Dumas kritiseerib ühes kirjas kunstnik Courbet’d: «See mees ei maalinud Pariisi ooperis baleriini, preili Queniaux’d viisakalt, avalikustades ta kõige intiimsemad paigad.»
Ajaloolase Schoppi sõnul oli kirjanik Dumas'le modell teada ja ta jagas seda infot kolleeg Sandiga.
Schopp konsulteeris Dumas’ kirjas leitu asjus Prantsuse rahvusraamatukogu kirjadeosakonna juhi Sylvie Aubenas’ga, kes on samuti veendunud, et Courbet’ modelliks oli tuntud baleriin.
Aubenas’ lisas, et baleriin Constance Queniaux oli tuntud oma paksude tumedate juuste poolest, seega olid ka ta vagiinakarvad tumedad ja maalil on näha tumedat karvapahmakat.
Prantsuse rahvusraamatukogus on Constance Queniaux’st mitu fotot, millest osal on ta alasti.
Ajaloolase arvates oli 19. sajandi keskel avalik saladus, et see baleriin poseeris ka kunstnikele. Constance Queniaux kogus baleriinina märgatava varanduse, millest osa ta kasutas hiljem heategvuseks, parandades sellega oma mainet.
Kui baleriin 1908. aastal suri, oli ta päranduse seas ka Courbet’ maal, millel on kujutatud liiliaid. 19. sajandil seostati neid lilli kurtisaanidega ja seega võis ka Queniaux olla kurtisaan.
Gustave Courbet (10. juuni 1819 Ornans, Prantsusmaa – 31. detsember 1877 La Tour-de-Peilz, Šveits) oli prantsuse maalikunstnik. Courbet läks moodsa kunsti ajalukku realismi esindajana, kes mässas romantilise maali vastu ja võttis oma teoste aineseks igapäevaelu stseenid. Ta tegi ka aktimaale, millest «L'Origine du monde» on kõige kuulsam.
/nginx/o/2018/09/26/11446769t1h824b.jpg)