Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Värske uuring paljastab, et tulnukad võisid elada Marsil maapinna all? (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Planeet Mars.
Planeet Mars. Foto: NASA/SWNS.com / NASA/Scanpix

Teadlased on teinud läbimurdva avastuse: maaväline elu võis eksisteerida Marsil, selle pealispinna all. 

Punasel planeedil olid kunagi õiged tingimused, et seal saaksid elada mikroobid. Need mikroorganismid oleksid võinud ellu jääda tuhandeid miljoneid aastaid. 

«Füüsikalistele ja keemilistele kalkulatsioonidele toetudes jõudsime järeldusele, et Marsi aluspinnas oli suure tõenäosusega piisavalt lahustunud vesinikku, et toetada aluspinna edukat biosfääri,» sõnas Jesse Tarnas, kes on värske uurimuse juht ja üks autoritest. 

Ka Maal eksisteerivad sellised ökosüsteemid, mis võivad sarnastes tingimustes ellu jääda. Nad ei saa energiat päikesevalgusest, seega «koorivad» nad end ümbritseva keskkonna molekulidelt elektrone. 

Teadlased on selle tähtsa avastuse valguses olnud siiski väga selged. Avastus, et Marsi aluspind on olnud eluks sobilik ei tähenda sajaprotsendiliselt seda, et tulnukate eluvormid eksisteerisid sel planeedil. Pigem on avastus oluline tõestus, et juhul kui elu oleks Marsil alguse saanud, oleks sellel olnud võimalik end seal elus hoida. 

Eluks sobilik keskkond asus arvatavasti mitme kilomeetri sügavusel ja sellel oleks võimalik olnud eksisteerida sadu miljoneid aastaid. Teadlased loodavad, et värske uurimuse tulemusi saab kasutada, et tulevased reisid Marsile oleksid informeeritumad ning aitaks kaasa potentsiaalsetele avastustele seoses maaväliste eluvormide eksistentsiga. 

«2020-aastase Marsi-missiooni eesmärk on otsida möödunud elu märke. Nüüd saab seda teadmist kasutada ja uurida piirkondi, kus võib neid märke leida. Maakoore all olevate alade uurimine näib hea koht, kust alustada,» sõnas Browni ülikooli professor John Mustard. 

Märksõnad

Tagasi üles