:format(webp)/nginx/o/2018/09/25/11444124t1ha93b.jpg)
Itaalia 17. sajandi astronoomil ja füüsikul Galileo Galileil tekkis katoliku kirikuga tüli, kuna ta uskus heliotsentrilisse süsteemi ja kirik üritas teda murda, et ta sellest arusaamast loobuks.
17. sajandi astronoomi Galileo Galilei kiri näitab suhtekorralduslikku katset katoliku kiriku haardest pääseda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti kuningliku teadusseltsi arhiivist leiti Galileo Galilei kiri, mis näitab ta nutikat, kuid samas suhtekorralduslikku katset katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu haardest pääseda ja oma teadusseisukohtade juurde jääda, teatab theguardian.com.
Galilei ja katoliku kiriku vastuolu üks kõrgpunkte oli 1613.aastal, kui astronoom kirjutas kirja, milles ta kaitseb heliotsentrilist süsteemi, mis koosneb Päikesest ja selle ümber liikuvatest planeetidest.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/25/11444111t1h3fcb.jpg)
Selle teooria käis juba 1543. aastal välja poolakast astronoom Mikołaj Kopernik (ladina keeles Nicolaus Copernicus) oma raamatus «Taevasfääride pöörlemisest», mis avaldati mõni aeg enne tema surma.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/25/11444194t1hc3c2.jpg)
Galileo tegeles lisaks taevavaatlemisele ka teleskoopide ehitamisega ja leidis, et Koperniku teooria peab paika.
Heliotsentriline maailmapilt oli aga vastuolus katoliku kiriku õpetusega, mille kohaselt oli meie planeet Maa maailma keskpunkt, mitte Päike.
1613. aastal kirjutas Galilei oma matemaatikust sõbrale Benedetto Castellile, et heliotsentriline mudel ei ole piiblis tooduga vastuolus.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/25/11444191t1hdc1e.jpg)
Galilei oli seisukohal, et piiblis toodut ei peaks võtma sõna sõnalt, kuna tegemist on astronoomiliste sündmuste ümbersõnastustega, et ka lihtrahvas aru saaks.
Kahjuks oli katoliku kirik 17. sajandil astronoomia ja astronoomide uurimuste suhtes üsna jäigal seisukohal. Keegi ei tohtinud piiblis kirjas olevas kahelda, seda kahtluse alla seada ja ümbersõnastada.
Galileo Galilei kirjutas 1615. aastal oma 1613. aasta kirjast pehmema, poliitkorrektsema ja suhtekorralduslikust küljest sobivama kirja, üritades sellega katoliku kiriku inkvisitsioonikohut tema suhtes meelt muutma panna. See kiri jõudis kohtuni Galilei tuttava, püha isa Piero Dini vahendusel. Kirja sisuga tutvus samuti dominikaani munk Niccolò Lorini, keda tunti kui Galileo ühte agaramat süüdistajat ketserluses. Ta üritas kirjast leida midagi, millest kinni haarata, kuid ei olnud eriti midagi.
Ajaloolaste sõnul pehmendas Galilei oma algset kirja niipalju, et see katoliku kiriku silmis äärmuslik ei paistaks ja samas jätaks talle ruumi jääda seisukoha juurde, et meie süsteem on heliotsentriline.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/25/11444125t1h4e85.jpg)
1632. aastal avaldas Galilei teose «Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel», ta oli selleks saanud isegi paavst Urbanus VIII loa, kuid Vatikani tsensoritele see teos ei meeldinud. Ta võrdles selles Koperniku heliotsentrilist ja kiriku Maa keskset mudelit.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/25/11444112t1hdb40.jpg)
Galilei pidi 1633 ilmuma katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu ette ja ta võttis seal omaks, et on heliotsentrilise mudeli pooldajana valel teel. Ta sõnas kohtus, et heliotsentrilise mudeli mõttega mängimine oli lihtsalt intellektuaalne harjutus.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/25/11444122t1ha9ba.jpg)
Kirik määras talle karistuseks eluaegse vangistuse, mis hiljem muudeti koduarestiks. Ta elas alguses Vatikani valvsa pilgu all Roomas Toskana saatkonnas, siis aga oma sõbra Siena peapiiskopi juures.
Järgnevad üheksa aastat elas ta Firenze lähedas Arcetrises talle kuulunud villas, kus ta 1642. aastal suri. Väidetavalt ei tohtinud Galilei villast väljas käia ega külalisi vastu võtta, kuid arhiivimaterjalide kohaselt ei olnud tal need keelatud. Küll aga ei tohtinud astronoom anda oma kirjutisi raamatutena välja.
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Ta on maetud Firenze Santa Croce kirikusse.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/25/11444330t1h237f.jpg)