:format(webp)/nginx/o/2018/09/24/11442342t1h5dc3.png)
Põhjapoolkeral algas 23. septembril sügis, mil päev ja öö sama pikad, kestes 12 tundi ning Päike on ekvaatori kohal seniidis.
23. septembril oli sügisene pööripäev. Kuidas lamemaalased selgitavad pööripäevi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päike saab olla seniidis ainult põhjapöörijoone ehk Vähi pöörijoone ja lõunapöörijoone ehk Kaljukitse pöörijoone vahel. Pöörijoonel on Päike seniidis üks kord aastas, talvisel või suvisel pööripäeval, ekvaatoril on päike seniidis kaks korda aastas –kevadisel ja sügisesel pööripäeval.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/24/11442320t1h80f0.png)
Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise telje, mis on Maa orbiidi tasandi suhtes 23,4 kraadi kaldu ja just selle kaldenurga tõttu vahelduvad meie planeedil aastaajad.
Kui ümara planeedi Maa pööripäevi on lihtne selgitada maakera pöörlemistelje kalde ja pöörlemisega, siis kas lameda Maa pooldajad jääva oma pööripäeva selgitusega hätta?
:format(webp)/nginx/o/2018/09/24/11442342t1h5dc3.png)
Lameda Maa teoreetikute arvates on põhjapoolus lameda, taldrikukujulise planeedi kese ja Antarktika jäämass ümbritseb äärealasid. Selline planeet ei pöörle ega tiirle, vaid Päike, Kuu ja teised taevakehad liiguvad selle kohal.
Lamemaalasena tuntud inglane Samuel Birley Rowbotham selgitas juba 1881. aastal, et Päikese diameeter on vaid 52 kilomeetrit ja ta liigub lameda Maa kohal 640 – 1130 kilomeetri kõrgusel.
Tänapäeva lameda Maa teooria pooldajate arvates on Päike meie planeedi kohal 5000 kilomeetri kõrgusel, kuid on ka neid, kes pooldavad Rowbothami arvamust Päikese kõrguse kohta.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/24/11442532t1h06bb.jpg)
«Päike liigub meie planeedi kohal kohal ringikujuliselt. Kui see on peakohal, siis on päev, kui mitte, siis on öö. Vastavalt Päikese lähenemisele või kaugenemisele, tekivad aastaajad, mis algavad pööripäevaga,» on lamemaalaste seisukoht.
Lamemaalaste teooria: kui Päike on põhjapoolusele kõige lähemal, on juuni ja suvine pööripäev. Järgneva kuue kuu jooksul teeb Päike aina suuremaid ringe, liikudes ääreala, Antarktika suunas. Detsembris, kui on talvine pööripäev, hakkab Päike liikuma taas siseosa, põhjapooluse suunas.
Kevadisel ja sügisesel pööripäeval on Päike liikumas ringjoonel ekvaatori kohal.
Skeptikute sõnul on selles teoorias palju sellist, mis ei ole loogiline ega vasta teaduslikele andmetele.
Esmalt, kui Päike liigub lameda Maa kohal 5000 kilomeetri kõrgusel, siis ei saa ta kunagi loojuda, sest ei ole kumerust, mille taha «kaduda».
Päike tõuseb idast ja loojub läände, kuid kui see paigutada lamedale Maale, siis peaks osa alasid saama rohkem Päikest kui teised ning päikesekiired peaksid jõudma väga erinevate nurkade alt Maale.
Kuigi lamemaalaste teoorias on mitmeid vastuolusid, ei ole nad sellest teooriast loobunud.