Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Monty Pythonist tuntud Michael Palini kogemus Põhja-Koreas: viieliitrine õllelimiit ja valjuhäälditest tulev ajupesu, mis meenutab kutset mošeesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Põhja-Korea mees õlut joomas
Põhja-Korea mees õlut joomas Foto: Kim Kwang Hyon / AP/Scanpix

Inglasest näitleja ja maailmarändur Michael Palin külastas hiljuti kinnist riiki Põhja-Koread, tehes seal kohalike võimude loaga dokumentaalsarja Briti kanali Channel 5 jaoks.

Monty Pythoni sketšidest ja filmidest tuntud 75-aastasel Palinil valmis kaheosaline dokumentaalsari «Michael Palin in North Korea» (Michael Palin Põhja-Koreas), milles ta räägib ka põhjalorealaste alkoholitarbimisest ja kuidas riik seda vähendab, teatab express.co.uk.

Põhja-Koreas Pyongyangis asuva õllebaari ettekandja
Põhja-Koreas Pyongyangis asuva õllebaari ettekandja Foto: Ng Han Guan / AP/Scanpix

Palini jaoks oli üllatuseks, et Põhja-Koreas on alkoholile piirang, samas on pealinnas Pyongyangis ja teistes linnades palju baare ja kõrtse.

«Kogesin, et põhjakorealastest mehed joovad üsna sageli õlut, vähemalt ühe korra nädalas. Sealne õllekultuur on arenemisjärgus, kuid ka seal lähevad mehed pärast tööd vahel kõrtsi, võtavad paar klaasi õlut, suhtlevad ja siis lähevad koju,» sõnas inglane.

Põhja-Korea mehed saavad ühes kuus osta talongide alusel kuni viis liitrit õlut. Palin märkas, et ka naised joovad õlut, kuid ta ei tea, kas neile on eraldi talongid.

Põhjakorealanna õlut joomas
Põhjakorealanna õlut joomas Foto: KIM WON-JIN / AFP/Scanpix

Palini sõnul üritavad põhja-Korea juhid eesotsas Kim Jong-uniga näidata, et nende riik on karsklaste riik ja alkoholi tarbimine on minimaalne. Samas maapiirkondades on siiski neid, kes salaja teevad nii koduõlut kui –veini. Vahele jäädes aga võidakse nad anda kohtu alla ja saata sunnitööle.

Palin andmetel on põhjakorealased joobes eelkõige 1. mail, mis tähistatakse töörahvapüha ja samas ülistatakse Kimide dünastiat,  mille liikmed on Põhja-Koread juhtinud alates 1948. aastast.

Põhja-Korea juht Kim Jong-un
Põhja-Korea juht Kim Jong-un Foto: SCANPIX
Pyongyang
Pyongyang Foto: Damir Sagolj/Reuters/Scanpix

Põhja-Korea eliidi ja turistide jaoks toimub iga-aasta augustis pealinnas Pyongyangis Taedongi jõe ääres kohalik õllefestival, mida hakati pidama saksa kuulsa Oktoberfesti eeskujul.

Põhja-Korea Pyongyangi Taedonggangi õllefestival
Põhja-Korea Pyongyangi Taedonggangi õllefestival Foto: KIM WON-JIN / AFP/Scanpix

«Minu kogemus on, et põhjakorealased on üsna normaalsed inimesed, kes elavad ebanormaalses riigis. Neile tehakse ajupesu ja avalikult ei saa nad riigivõimu kritiseerida, kuid ka neil on omad rõõmud,» sõnas inglane.

Palinile jäi mõistatuseks, miks peavad põhjakorealased iga päev kandma rinnas riigilipu ja juhi näoga rinnamärki, sest juhtide nägusid on igal sammul näha.

«Põhja-Koreas tuleb varahommikuti valjuhäälditest ärkamissignaal-laul, millele järgneb ajupesu. See äratas ka mind ja see ei meeldinud mulle. Samas see meenutas islamiriikide mošeede tornidest kostuvat kutset palvusele. Huvitav sarnasus, mis samas on vastuolu,»  sõnas Palin.

Palini sõnul ei ole Põhja-Koreas keegi kuulnud komöödiagrupist Monty Python ega sellest, et ta on oma kodumaal tuntud. 

Mont Pythoni liikmed: Terry Jones, Graham Chapman, John Cleese, Eric Idle, Terry Gilliam ja Michael Palin (paremal ees)
Mont Pythoni liikmed: Terry Jones, Graham Chapman, John Cleese, Eric Idle, Terry Gilliam ja Michael Palin (paremal ees) Foto: Rights Managed / PYTHON PICTURES / Ronald Grant A/Scanpix

«See oli huvitav kogemus, sest nende jaoks ma ei olnud staar, vaid võõras välismaine vanamees. Nii mõnigi põhjakorealane üritas mind käimisel aidata, võttes mul käest ja arvates, et olen vana, haige ja aeglane ning küsides, kas olen väsinud,» meenutas Palin.

Michael Palin
Michael Palin Foto: Andrew Matthews / PA Wire/PA Images/Scanpix

Palini sõnul oli ta ükskord koos režissöör Neiliga Põhja-Korea lennujaamas oma lendu ootamas, kui neil oli kaasas üks Monty Pythoni sketš pealkirjaga «Fish Lapping Dance» ja nad näitasid seda kohalikule.

Mees vaatas seda suu lahti ja lõpuks küsis ainult seda, kas sketšis nähtud kalad olid elus, olles nähtust üsna vapustatud. Palini sõnul on põhjakorealaste huumorimeel natuke teistsugune kui inglaste oma.

Tagasi üles