P, 28.05.2023

Video: mis juhtub kaheksajalgadega, kui neile anda populaarset peonarkootikumi ecstasyt?

Inna-Katrin Hein
Facebook Twitter
Comments
Kaheksajalg
Kaheksajalg Foto: PICS BY ERIC DESMET / CATERS NEW / Caters News Agency/Scanpix

USA Massachusettsi mereuuringute keskuse ja Johns Hopkinsi ülikooli teadlased tegid katse, milles andsid kaheksajalgadele noorte seas populaarset peonarkootikumi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), tavakeelse ecstasy, saades üllatava tulemuse.

Ecstasy on psühhoaktiivne aine, amfetamiini derivaat, millel on stimulandi ja psühhedeelikumi omadused, tekitades tugevat empaatiatunnet, teatab news.com.au.

Ecstasy tabletid
Ecstasy tabletid Foto: Paul Faith / PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Teadlasi huvitas, kas ecstasy mõjub kaheksajalgadele samamoodi nagu inimestele, muutes nende käitumist.

Tulemus oli üllatav, sest muidu üsna antisotsiaalsed ja üksteisega vähe suhtlevad kaheksajald muutusid väga aktiivseteks suhtlejateks, nad otsisid üksteise lähedust ja olid kombitsate abil kehalises kontaktis. Osad kaheksajalad üritasid kaaslast hellitada ja kallistada.

«Kaheksajalad käitusid samamoodi nagu inimesed, kes on ecstasyt tarbinud. Ka kaheksajalgadel tekkis selle aine tõttu eufooria ja kõrgendatud meeleolu ning neist said agarad suhtlejad,» laususid uurijad.  

Kaheksajalg
Kaheksajalg Foto: Thomas Kleindinst / SWNS.com / Thomas Kleindinst / SWNS.com/Scanpix

Teadlaste sõnul ei ole kaheksajalgade selline käitumine tegelikult üllatav, sest 500 miljonit aastat tagasi elas inimeste ja kaheksajalgade üks ühiseid esivanemaid. Samas on inimesed imetajad ja kaheksajalad peajalgsed, kelle anatoomia ja närvisüsteem on väga erinev.

Kaheksajalgu uuringud teadlasi huvitas selle katse valguses inimeste ja kaheksajalgade närvisüsteem, kuna mingi sarnasus peab nende kahe liigi vahel olema.

Ilmnes, et nii inimestel kui kaheksajalgadel on samasugune neurotransmitterite süsteem. Selles uuringus oli vaatluse all ajukemikaal serotoniin, mis reguleerib meeleolu, tekitades heaolu ja õnnelikkuse tunnet.

«Hoolimata erinevustest, on meil tõendid, et nii selgrooliste kui selgrootute puhul on neurotransmitterite süsteem sarnane. See selgitab ka seda, miks peonarkootikum mõjus kaheksajalgadele samamoodi nagu inimestele,» sõnasid uurijad.

Noored pidutsemas. Pilt on illustreeriv
Noored pidutsemas. Pilt on illustreeriv Foto: Caro / Frank Sorge / Caro / Frank Sorge/Scanpix

Nad lisasid, et ecstasy mõjus kaheksajalgadele molekulaarsel tasandil, muutes nad empaatiliseks.

«Kaheksajalgade aju sarnaneb pigem tigude kui inimeste ajuga, kuid osa närvisüsteemist ja kehakeemiast on sarnane. Meie uuring kinnitas, et teatud ajukemikaalid, neurotranmitterid, mis edastavad neuronite vahel signaale, on neil kahel liigil sarnased ja evolutsiooni käigus säilinud muutumatuna,» sõnas Johns Hopkinsi ülikooli merebioloog Gül Dölen.

Uurimisgruppi juhtinud Döleni eestvedamisel ehitasid teadlased ecstasy katse läbiviimiseks kolm veealust kambrit, mis olid omavahel ühendatud. Üks oli tühi, ühes oli plastmassist märulikangelane puuri sees ja veel ühes oli kas isane või emane kaheksajalg, kes oli samuti puuris.

 Isasele või emasele kaheksajalale anti enne katsekohta panemist ecstasy lahust. See kaheksajalg pandi siis vabalt, ilma puurita vee alla ja ta käitumist jälgiti pool tundi.

Vaba kaheksajalg oli enamiku ajast koos puuri pandud kaheksajalaga, pöörates kas vähe või üldse mitte tähelepanu tühjale ruumile ja plastmassist tegelasele.

«Ecstasyt saanud vabad kaheksajald näitasid puuris olija suhtes üles emotsioone, hellust ja armastust ning tahtsid neid puudutada. Nad käitusid nagu inimesed, kes samuti ecstasy mõju all olles tahavad üksteise lähedust ja puudutusi,» selgitas Dölen.

Teadlased tegid kontrollkatse, milles vee alla pandud vabadele kaheksajalgadele ei antud ecstasyt ja need kaheksajalad ei tundnud puuris kaaslase vastu huvi ega üritasnud neid puudutada.

Loomakaitsjate arvates tuleks sellised katsed keelata, kuid teadlasteringkonnas kiideti neid.

«See katse näitas, et hoolimata inimeste ja kaheksajalgade aju ja närvisüsteemi erinevusest, on evolutsiooni käigus säilinud siiski midagi, mis nende kahe liigi esindajaid paneb teatud olukorras sarnaselt käituma,» nentis USA Oregoni bioloogiadoktor Judit Pungor.

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on sugukonda kaheksajalglased kuuluv peajalgne, olles kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik.

Harilik kaheksajalg elab looduses Suurbritannia lõunarannikust Senegalini Aafrikas.

Kaheksajala pikkus on keskmiselt 25 sentimeetrit, koos kombitsatega kuni üks meeter.

Kaheksajalg
Kaheksajalg Foto: PICS BY ERIC DESMET / CATERS NEW / Caters News Agency/Scanpix
Facebook Twitter
Comments

Märksõnad

Tagasi üles