Kristiina Heinmets-Aigro (40) avaldas hiljuti Facebooki vahendusel pahameelt, sest sõna «Lasnamäe» on taas naisterahva arvates kasutatud halvustavas kontekstis ning seda on sel korral teinud ajakirjanik Vahur Kersna.
Kristiina Heinmets-Aigro pahandab Vahur Kersnaga: mina olen Lasnamäe prussakas!
«Mina olen Lasnamäe prussakas!» alustab Heinmets-Aigro Facebooki lisatud postituses.
Jätkates: «Lugupeetud Vahur Kersna, miks kasutada sõna Lasnamäe taas kord halvustavas kontekstis? Kas kõik ligi 100 000 tavalist lihtsat eestlast on teie arvates prussakad, sest nende kodu asub Lasnamäel?»
«Mina kasvasin üles Lasnamäel ja minu vanemad elavad seal siiani. Minul on ainult imeilusad mälestused sellest nn neetud paigast, kus maja lastega, olenemata nende etnilisest kuuluvusest, koos silkasime mööda kohalikku võsa, kaevasime oma maja kambaga salakoopaid, võistlesime omavahel, kelle tiigist leitud triiton elab kauem ... Maja kõrval olevatelt aasadelt korjasime karikakraid, punusime pärjad ja marssisime koos lauluväljakule laulupeole. Hoidsime käes kinni ja laulsime koos, me ei teinud vahet, kelle kodune keel on vene või eesti keel. Me olime lapsed!»
«9. klassi sattusin kesklinna ja mulle kui Lasnamäelt tulnule tehti kiiresti selgeks, mis on LASNAMÄE! Tänu oma julgusele ei tehtud sellest välja, aga see oli sõna, mida lapsena tuli häbeneda. Seesama halvustav maik ei ole kuskile kadunud, pigem suurenenud, kui alles paar päeva tagasi ei julgenud eesti soost noorem taksojuht öelda, et elab Lasnamäel?»
Mina olen Lasnamäe prussakas ja tõusen pigem oma sõrgadele ja mul on hea meel mitte olla arrogantsusega eputav eliit, kelle jalas olevate kergesti purunevate kristallkingade kontsadele ei kannata tõusta,» lõpetab ta oma postituse.
Facebooki postitus kogub kiiresti populaarsust, vaid tunni ajaga on selle all käima läinud tõeline arutelu.
«Minu meelest Lasnamäe on cool! Ainult head mälestused on ajast, mil oma eksiga seal elasin, Kärberi 60,» avaldab poolehoidu ka meigikunstnik Reet Härmat.
Seepeale vastab Heinmets-Aigro: «Reet, minu jaoks on Vahuri loo juures kõige õõvastavam fakt selles, et lapsed, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige õilsamad, kasutavad Lasnmäelt pärit laste kohta täna prussakas!!! Usu, neid lapsi, kellel nutt kurgus, on täna rohkem kui muidu! Kui Lasnamägi ise on sõimusõna staatuses, siis sinna juurde prussakas ... Ei ole vaja rohkem seletust!!»
«Ei oleks oodanud sellist sildistamist kogenud ajakirjaniku poolt tõesti! Kurb,» vastab Härmat.
Ent seejärel meenub Heinmets-Aigrole veel üks põnev fakt: «PS! Liina Kersna on samuti Lasnamäelt! Vahur on maalt! Me kõik tuleme ajast, kus lapsena tuli seista saiajärjekorras ja kartulikott oli nurgas, olenemata, millises Eestimaa nurgas või linnajaos oli meie kodu.»