Maailmakoristuse talgupäev lükkus 11 riigis orkaanide tõttu edasi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
World Cleanup Day eestvedajad: Eva Truuverk, Tiina Urm, Siim Valmar Kiisler, Raimo Matvere ning Mart Normet.
World Cleanup Day eestvedajad: Eva Truuverk, Tiina Urm, Siim Valmar Kiisler, Raimo Matvere ning Mart Normet. Foto: Teeme Ära Maailmakoristus

Eestlaste juhtimisel toimunud maailmakoristuspäev oli planeedi ajaloo suurim koristusaktsioon, milles osales 144 maad, mitmel kontinendil möllavate orkaanide tõttu tuli aga koguni 11 riigil talgud edasi lükata.

Mitmel pool mõjutasid maailmakoristuse talgutel osalemist loodusjõud. Aasias möllav supertaifuun Mangkhut tõi kaasa tugevad vihmad ja tormituuled, mille tõttu olid sunnitud oma koristusaktsioonid osaliselt või täielikult edasi lükkama Filipiinid, Guangdongi provints Hiinas, Hong Kong, Macau ja Taiwan. Hong Kong plaanib oma koristuspäeva korraldada 6. oktoobril ja Macau 23. septembril. Taiwanis koristatakse rannikualasid 29. septembril ning Filipiinidel põhjaosa 22. septembril. 

Ameerika Ühendriikides Põhja- ja Lõuna Carolina osariike tabanud orkaan Florence'i tõttu lükati neis osariikides kõik koristusaktsioonid edasi, kuni tormist põhjustatud hädaolukord on möödas. Samal põhjusel lükkasid oma koristused edasi ka Virginia, Washington D.C. ja Georgia osariikide meeskonnad. Dominikaani Vabariik lükkas oma koristusaktsiooni edasi 22. septembriks Kariibide mere piirkonda läbinud orkaan Isaacist põhjustatud tugevate tuulte ja vihmade tõttu. 

President Kersti Kaljulaid Ukrainas
President Kersti Kaljulaid Ukrainas Foto: Presidendi kantselei

Hoolimata ilma vingerpussidest osales planeedi puhastamises laupäeval vähemalt 13 miljonit inimest. Samal ajal on selge, et antud osalejate arv on väga esialgne ja see kasvab kindlasti, sest info kogumine 144 osalenud riigist jätkub järgnevate päevade jooksul pidevalt ning lõplikud tulemused avalikustatakse alles oktoobris.

Seetõttu on esialgu võimatu anda ligilähedast prügikogust, mille inimesed laupäeva jooksul kokku kogusid. Entusiastlikumad riigid olid esialgsetel andmetel Indoneesia 3,4 miljoni koristustalgulisega, Pakistan 3 miljoni, USA 1,5 miljoni, Ukraina 1 miljoni, Nepal 535 000, Kõrgõzstan 420 000 ja Rumeenia 335 000 talgulisega. 

Maailmakoristuse juhi Eva Truuverki sõnul on numbritest olulisem siiski fakt, et eile saadeti korda midagi enneolematut, mille puhul on statistikast olulisem suhtumise muutmine, miks otsustasid inimesed erinevatel kontinentidel üheskoos ühel ja samal päeval koristama tulla.

«Planeedil ei ole vaja meid, vaid meil on vaja planeeti. Täna hommikul ma tõesti usun, et meil inimestena on rohkem lootust,» lausus Truuverk. «Eestlasena olen ma uhke, et me tõesti kinkisime oma sajanda sünnipäeva puhul maailmale midagi kordumatut. Sellesse on panustanud 50 000 eestlast, kes osalesid 2008. aastal esimestel »Teeme ära!« koristustalgutel, 5000 vabatahtlikku, kes on viimase kümne aasta jooksul aidanud koristusaktsiooni muuta ülemaailmseks harjumuseks, ning 500 vabatahtlikku, kes konkreetselt andsid endast kõik selle nimel, et eile sai teoks maailmakoristus. Samuti on hindamatu panus ka meie partneritel ja toetajatel, kes on meisse uskunud. Me tegimegi ära.»

Oluline on rõhutada, et laupäevaga ei lõppenud veel Maailmakoristuspäeva töö, sest pühapäeval avaldati «Keep it Clean Plan», mis annab riikidele, ettevõtetele, mittetulundusühendustele ja üksikisikutele konkreetsed soovitused, kuidas prügiprobleemiga jätkusuutlikult tegeleda, nii et prügireostus maailmas oluliselt väheneks. 

Maailmakoristuspäev Venemaal
Maailmakoristuspäev Venemaal Foto: AFP / Scanpix

Eestis tuli maailmakoristuspäeval peamiselt metsa ja rannikuid koristama vähemalt 9500 inimest, kokku oli registreeritud 300 koristuspaika. Iga inimese kohta koguti keskmiselt 500 liitrit ehk viis sajaliitrist kotti jäätmeid.

Maailmakoristuse Eesti meeskonna juht Raimo Matvere usub, et eilse koristuspäevaga üks eesmärk – äratada üles veidi uinunud eestlasi – sai täidetud.

«Mõte, et kuigi aastatega on olukord Eesti looduses läinud palju paremaks, on illegaalset rämpsu ka Eestis veel väga palju. Ma loodan, et suutsime prügipimedust ehk veidigi vähendada,» märkis Matvere.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles