Pildid ja video: kino ümberehitamisel leiti 1500 aastat tagasi peidetud kuldmündid

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Itaalia põhjaosas Comos tulid vana kino ümberehitamisel päevavalgele Rooma impeeriumi lõpuajal käibel olnud ja peidetud kuldmündid, millest suur osa olid vermitud umbes 474. aastal pKr ja millest igaüks kaalus umbes 4 grammi. 

1500 aasta eest peidetud 300 münti olid amforas, milles roomlased tavaliselt hoidsid ja  transportisid veini ja oliivõli, teatab livescience.com.

Põhja-Itaalias leiti Rooma impeeriumi langusajal käibel olnud kuldmündid

FOTO: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

Arheoloogide poolt välja kaevatud mündid viidi Milanosse arheoloogialaborisse, kus neid puhastatakse, konserveeritakse ja uuritakse.

Arheoloogide teatel on Vahemere ääres tehtud mitmeid Rooma impeeriumi aegsete müntide leide, kaasa arvatud 1500 aasta vanused mündid, mis leiti Kreekast Korintosest, kuid varem ei ole olnud kõik mündid kullast, vaid on ka hõbe-, pronks- ja vaskmünte.

Arheoloogide sõnul tuleb neil nüüdse kuldmüntide leiu puhul leida vastus küsimustele, kes need mündid peitis ja miks ta peitis ning miks keegi neile hiljem järele ei läinud. Põhjus võis peituda keerulises poliitilises olukorras, mis võis tuua kaasa mingi isikliku tragöödia. 

Põhja-Itaalias leiti Rooma impeeriumi langusajal käibel olnud kuldmündid

FOTO: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

Põhja-Itaalias leiti Rooma impeeriumi langusajal käibel olnud kuldmündid

FOTO: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

Ajalooallikate teatel hakkas Rooma impeerium umbes 1500 aastat tagasi lagunema, seal oli nii sisesõdasid kui välised sissetungijad.

Viiendal sajandil pKr jaotati Rooma impeerium kaheks. Lääne-Rooma impeerium, mille pealinn oli Roomas, allakäik jätkus, kuid Ida-Rooma impeerium, mille pealinn oli Konstantinoopol, tänapäeva Istanbul, saavutas õitsengu.

Rooma impeerium (punase piirijoonega) ning germaani hõimude asualad

FOTO: Wikipedia.org

Germaani hõimude hulka kuuluvad goodid vallutasid 410. aastal pKr Rooma ning 455. aastal pKr saabusid sinna vandaalid. Lääne-Rooma impeeriumi lõpp saabus 476. aasta pKr, kui viimane keiser Romulus Augustulus troonilt tõugati.

Germaani hõimude tungimine Rooma impeeriumi aladele

FOTO: Wikipedia.org

Ida-Rooma impeerium, mida nimetatakse ka Bütsantsiks, allutas keiser Justinianus I (valitses 527 – 565 pKr) ajal Itaalia ala, kuid selle keisri järglased ei suutnud Itaaliat enda käes hoida. 565. aastal tungisid Itaaliasse langobardid, kelle kuningriik oli seal 565 – 774. Lääne-Rooma langemist mõjutas ka katk, mis algas 541 pKr ja mille tõttu surid miljonid inimesed.

Arheoloogide sõnul võis keegi jõukas isik peita oma kulla, kui Rooma riigis olid segased ajad ja ta võis karta selle röövimist.

Põhja-Itaalias leiti Rooma impeeriumi langusajal käibel olnud kuldmündid. Leiu esitlemine ajakirjanikele

FOTO: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

Elu24 maksab vihje eest tasu!

SAADA vihje
Tagasi üles