:format(webp)/nginx/o/2018/09/07/11395974t1h7769.jpg)
USA Harvardi meditsiinikooli ja California ülikooli arstiteadlaste sõnul oli renessansikunstniku Leonardo da Vinci kuulsa maali «Mona Lisa» modelliks olnud itaallannal Lisa Gherardinil kilpnäärmehaigus.
Arstiteadlased: «Mona Lisa» modelliks olnud naisel oli kilpnäärmehaigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigusele viitavad maalil kujutatud naise kahvatukollane jume, otsmikul hõrenevad juuksed, kulmude puudumine, kaelapiirkonna paksenemine ja käte paistetus, teatab theguardian.com.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/07/11395973t1h1341.jpg)
Harvardi meditsiinikooli teadlase Mandeep Mehra ja California ülikooli teadlase Hilary Campbelli arvates ei kannatanud Gherardini südamehaiguse ja hüperlipideemia käes, nagu varem on pakutud.
Arstiteadlaste sõnul oleks need kaks haigust võtnud talt elu juba noorena, kuid katoliku kiriku dokumentide kohaselt elas see naine 63-aastaseks.
Nende arvates kannatas Gherardini hüpotüreoidismi ehk kilpnäärme alatalitluse all, sest sellele viitavad mitmed maalil näha olevad nüansid, kaasa arvatud naise paisunud kael, mis oli tõenäoliselt tingitud kilpnäärme suurenemisest ja paistes käed.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/07/11396002t1h054f.jpg)
Nad lisasid, et haigus võis olla põhjuseks, miks maalil olev naine salapäraselt naeratab.
«Kui Lisa Gherardinil tõesti oli kilpnäärmehaigus või sellega sarnane haigus, siis näitab see enigmaatiline naeratus ta näolihaste nõrkust ja psühhomotoorika aeglustumist. Ta ei saanud enam normaalselt naeratada,» selgitasid Mehra ja Campbell.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/07/11395995t1h8ae9.jpg)
Arstide arvates tekkis itaallannal kilpnäärmehaigus, kuna ta toidus ei olnud piisavalt joodi.
Renessaniaegses Itaalias söödi palju juurvilju ja teraviljatoite, kuid vähe liha ja mereande.
«Menüü, kus oli vähe liha ja mereande, milles sisaldub organismile vajalikku joodi, tõi kaasa kilpnäärmehaiguse,» selgitasid arstid.
Nad lisasid, et kipnäärme alatalitus võib tekkida ka raseduse ajal ja pärast sünnitamist. On teada, et Gherardini poseeris da Vincile mõned kuud pärast poja Andrea ilmale toomist.
«Meie arvates saab Mona Lisa mõistatuse lahendada haigusdiagnoosiga, et tal oli kipnäärme alatalitlus, mille põhjustas ühekülgne toitumine,» sõnasid uurijad.
Nad lisasid, et just naise haigus andis kunstnikule võimaluse luua ajalooline portree, mida me seni imetleme.
Leonardo da Vinci tegi Lisa Gherardini portree ta abikaasa, Firenze jõuka siidikaupmehe Francesco del Giocondo tellimusel 1502. aastal pärast seda, kui Lisa oli nende esimese lapse sünnitanud.
Da Vinci kasutas maali tegemisel sfumatot ehk suitsutehnikat, milles on pehme üleminek valgusele ja varjule.
Prantsusmaal Pariisi Louvre’i muuseumis asuv «Mona Lisa» valmis Leonardo da Vincil 1510. Teos, mille mõõdud on 77×53 sentimeetrit, on tehtud paplipuust alusele õlivärvidega.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/07/11396003t1h677d.jpg)