Milles seisneb kiirlugemise fenomen?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Milles seisneb kiirlugemise fenomen?
Milles seisneb kiirlugemise fenomen? Foto: SCANPIX

Kuidas mõned inimesed suudavad tekste lugeda väga kiiresti?

USA Georgetowni ülikooli teadlased uurisid, mille see fenomen põhineb, kirjutab medicalexpress.com.

Uuring näitas, et väga kiiresti tekste lugevad inimesed suudavad seda teha, kuna nad läbivad tekste peas oleva «sõnaraamatu» abil.

Varem arvati, et sõnad talletuvad ajus selle järgi, kuidas neid kuuldakse.

Uurijate arvates aitas neil avastus astuda sammu lugemisega seotud sündroomide ja probleemide lahendamise suunas.

«Uuring paljastas, et kui õppida sõna, siis sellest tekib meie aju visuaalsesse «sõnaraamatusse» jälg. See «sõnaraamat» loob eeldused kiiresti lugemisele,» sõnas uuringut juhtinud Laurie Glezer.

Väga kiiresti lugejate «ajusõnaraamatus» rohkem informatsiooni kui aeglastel lugejatel. Kui aeglane lugeja näeb sõna esimest korda, siis sellega tutvutakse ning lugemine on aeglane. Kiiretel lugejate «ajusõnaraamatus» on rohkem informatsiooni ning nende sõnavara on laiem.

Glezer ja ta kolleegid tegid 12 vabatahtlikuga katse, milles nende ajusid lugemise ajal skaneeriti. Uurijad panid tähele, et erineva tähendusega, kuid samalaadselt kuulduvad sõnad aktiviseerisid aju erinevad neuronid.

«Oletasime, et sellised sõnad aktiviseerivad samad neuronid, kuid saime tõendid, et need sõnad on aju «sõnaraamatus» täiesti erinevates osades,» selgitas Glazer.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles