250 miljonit aastat tagasi oli Maal «põrgu»

250 miljonit aastat tagasi oli Maal «põrgu» Foto: SCANPIX

Kanada Calgary ülikooli teadlaste kinnitusel tabas Maad 250 miljonit aastat tagasi ootamatu ja ekstreemne kliimasoojenemine, mis hävitas siis olnud liikidest enamiku ning tekitas maapealse «põrgu».

Permi-triiase ajastu liikide massilise väljasuremise põhjuseks peetakse kasvuhoonegaaside suurt kontsentratsiooni, kirjutab The Telegraph.

Maad tabasid siis massilised vulkaanipursked, mille tõttu paiskus atmosfääri ülisuures koguses süsinikdioksiidi ja metaani. Tekkisid maastikupõlengud, mis muutsid viljakad maad kõrbeks.

Veekogud aga kaotasid hapniku.

See kataklüsm tappis vees elanud liikidest 95 protsenti ja maal elanud liikidest 70 protsenti.

Katastroofi aset leides oli hakanud just uusi liike juurde tekkima. Neljajalgsed selgroogsed hakkasid jagunema erinevatesse gruppidesse, kaasa arvatud kahepaiksed, roomajad ja imetajate primitiivsed eellased.

Nimetatud uuring põhineb Hiina ja Tiibeti kivimite ja fossiilide analüüsil. Teadlaste sõnul leidis kataklüsm aset 252,28 miljonit aastat tagasi.

Teadlased oletavad, et selle käivitas praegusel Venemaal Siberis asunud vulkaanide ahelpurskumine.

See kestis vähem kui 200 000 aastat, kuid enamik liike suri välja 20 000 aastaga.

«Meie uuring näitas ära mehhanismi, mis lõi katastroofi ja massilise väljasuremise,» sõnas uurija Charles Henderson.

Nii maa kui vee ökosüsteemid hävinesid väga ootamatult ja kiiresti. Kiire globaalne soojenemine oli kõrbestumise ja tulekahjude levimise põhjuseks.

Uurija rõhutas, et samas ei saa tollast olukorda võrrelda praeguse kliimamuutusega.