Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Bereczkid elavad Ungaris eesti keeles

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Elu24
Copy
Doonau jõgi Budapestis
Doonau jõgi Budapestis Foto: AFP / Scanpix

Maire Aunaste juhitud ETV saate «Meie Euroopas» viimases osas külastati ligi pool sajandit Budapestis elanud Mai Kiisk-Bereczkit ja tema perekonda.

Mai abikaasa Gabor on suurim eesti kirjanduse tõlk Ungaris ja poeg Andres Eesti vabariigi aupeakonsul.

Mai kohtus tulevase abikaasaga Werneri kohvikus Tartus. Gabor oli küll kursis, mida Eestimaa endastkujutab, kuid keelt ta ei osanud. Algul kõneles paar vene keeles ja kui Gabor ära sõitis, peeti kirjavahetust.

Enne abiellumist kirjutas Mai Gaborile 65 kirja eesti keeles ja kuna meest kirjade sisu huvitas, oli ta sunnitud need sõnaraamatu abil läbi lugema. Praegune emeriitprofessor tunnistas, et kallima kirjad olid tõesti väga heaks kohustuslikuks kirjanduseks ning aitasid eesti keelega algust teha.

Gabori esimene suur tõlketöö oli Tammsaare «Tõde ja õigus», mille eest ta isegi preemia sai. Gabori lemmikkirjanike hulka kuulub Jaan Kross, kellega tal olid väga head suhted aastakümneid. Hetkel on Gaboril käsil suur Eesti-Ungari sõnastik, millest on kolmveerand valmis.

Gabor tutvus Eesti maaeluga Mai sünnikodus Pärnumaal, sest Mai ema tahtis lehma pidada ja nii käidi Budapestist abiks heina tegemas.

Ajalugu õppinud Andrese jaoks on Eesti sama tähtis kui Ungari. 1980. aastate alguses soovis ta kolm kuud Tartus veeta, aga siis ei lastud. Toona oli lihtsam õppima pääseda Soome kui Eestisse.

Bereczkite koduseks keeleks on eesti keel ning Mai sõnul pole ta siiani abikaasaga ühtki sõna ungari keeles rääkinud. Lastele jäid mõlemad keeled iseenesest külge.

Mai on veendunud, et lastele tuleb kindlasti õpetada oma emakeelt. Tal oli kunagi rootslasest üliõpilane, kelle eestlannast ema ei julgenud lastega eesti keelt rääkida kartuses, et äkki jääb aktsent juurde. Sarnaste lugudega inimesi on Mai kohanud mitmeid.

Andrese abikaasa on soomlanna ja nii on Bereczkite peres esindatud kolm suuremat Soome-Ugri rahvust. Andrese lastele on iseenesestmõistetav, et kõik need kolm keelt on selged.

Gabor juhendab ülikoolis magistrante ja oskab kaheksat keelt. Tema sõnul suudab eesti keele kõla ilu ületada ainult itaalia keel, kui seda ilusti räägitakse.

«Alati vaatan edasi, mitte tagasi,» avaldas 80-aastane Gabor oma õnne ja rõõmsameelsuse saladuse.

Mai kinnitas, et on oma töö ja elukeskkonnaga rahul. Ta tänab õnne, et on saanud kõigi nende aastate jooksul ka koju sõita - ta ei suudaks katkestada sidet koduga.

Märksõnad

Tagasi üles