Šotimaa University of the Highlands and Islands (UHI) kliimauurimise projekti teadlased hoiatasid, et Soomes Lapimaal võivad 2050. aastaks olla mustad jõulud.
Tulevikus on jõuluvanamaa lumeta?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. november 2011, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad lisasid, et Soome kuulus jõuluvanamaa võib selle tõttu atraktiivsuse kaotada, kirjutab BBC.
Soome turismiameti lehel seisab, et Rovaniemi on jõuluvana ametlik elukoht.
Rovaniemi oli üks neist paikadest, mis kaasati kliimamuutuse uurimisprojekti.
Kolm aastat kestnud projekt lõppes selle aasta alguses. Lisaks Šoti teadlastele osalesid selles ka Gröönimaa, Soome, Norra ja Rootsi kliimauurijad.
Eesmärgiks oli uurida, kuidas kliimamuutus mõjutab nende riikide põhjaaladel elavaid kogukondi ning kuidas uutes oludes saaks toime tulla.
Soome keskkonnainstituudi kinnitusel tõuseb lapimaal 2050. aastaks keskmine temperatuur, vihma on enam, kevadised üleujutused tekivad varem ning lumeperiood lüheneb.
Projektis uuriti ka, kuidas kliimamuutus mõjutab Lapimaa turismi ning kokku pandi kaart, milliseid osi muutus enim mõjutab.
«Varasem kevadine lumesulamine ja üleujutused mõjutavad Lapimaa turismi ning sellega ka sealset majandust. Soome keskkonnainstituut tegi mitu võimalikku stsenaariumi, mida kliimamuutus kaasa võib tuua. Kaasa arvatud hüdroloogiline mudel, kuhu on kaasatud ka lumi,» selgitasid Šoti uurijad.
Nad lisasid, et juba lähitulevikus võib Rovaniemis aina sagedamini musti jõule ette tulla.
«Tulevikus on vähese lumega või lumeta talved Lapimaal üsna tavalised. Mõnel aastal võib rohkem lund olla, kuid lumevaste talvede arv hakkab kasvama,» selgitati.
Rovaniemi ja jõuluvanamaa külastamine on siiani aasta aastalt kasvanud. Möödunud jõulude ajal külastas paika 500 000 inimest.
Teadlased lisasid, et samas toob kliimamuutus põhjaalade elanikele kaasa ka häid asju. Näiteks küttekulud kahanevad ning üha kaugemal põhjas saab taimi ja vilja kasvatada.