/nginx/o/2011/11/15/834350t1h48f7.jpg)
Briti krimikirjanik Lindsay Ashford esitas uue teooria ligi 200 aastat tagasi vaid 41-aastasena surnud kirjaniku Jane Austeni saatuse kohta.
19. sajandi Briti kirjanik Jane Austen mõrvati?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ashford kolis menuromaanide «Sense and Sensibility» ja «Pride and Prejudice» autori Austeni kodukülla Chawtonisse ning hakkas seal oma uut raamatut kirjutama, edastab The Guardian.
Talle avanes võimalus vaadata läbi Austenist jäänud kirju. Talle jäi silma üks kiri, mille haige Austen kirjutas paar kuud enne oma surma.
«Mu tervis on juba parem ja mu välimus kenam. Varasem olukord oli täitas hull – mu nahal oli musta, valget ja veel mitmeid värve,» seisab kirjas.
Oma raamatute jaoks mürke ja mürgitamisi uurinud Ashfordi arvates sobib see kirjeldus arseenimürgistusega, mille puhul nahale tekivad tumedamad ja heledamad laigud.
Hiljem sai Ashford Jane Austeni mälestusorganisatsiooni eksjuhilt kinnituse, et muuseumis säilitatavatest Austeni juustest oli varem arseeni leitud.
Tõenäoliselt sisaldasid Austeni ajastul mitmed ravimid arseeni. Arseeniga raviti näiteks reumat.
Varem on 1817. aastal surnud Austeni surma põhjuseks peetud tuberkuloosi ja vähki.
Ashford kirjutas sel teemal raamatu «The Mysterious Death of Miss Austen», milles ta ka areeniga mürgitamist võimalikuks peab.
«Süvenenud Austeni perekonna tausta, avastasin palju sellist, mida varem ei teatud ning mis võib olla mõrvamotiiviks. 19. sajandi alguses jäid paljud arseenimõrvad lahendamata, sest test sellise mürgistuse jaoks leiutati alles 1836. aastal,» selgitas krimikirjanik.
Tõde Austeni surma kohta jääb siiani varjatuks, sest see nõuaks kirjaniku jäänuste üleskaevamist ja uurimist.