/nginx/o/2011/11/15/834300t1h7b36.jpg)
Teadlased avastasid Austraaliast läänes, India ookeanist kaks uppunud saart.
India ookeanist leiti kaks suurt uppunud saart
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 1,5 kilomeetri sügavusel asuvad saared on Austraalia saareosariigi Tasmaania suurused ehk pindalalt kümneid tuhandeid ruutkilomeetreid, kirjutab Austraalia väljaanne Perth Now.
Asjatundjate sõnul on need nii-öelda mikrokontinendid osa iidsest Gondwana hiigelmandrist.
Need saared tekkisid, kui India ja Austraalia eralduside umbes 130 miljonit aastat tagasi varajasel kriidiajastul, mis oli hiidsisalike õitseaeg.
Sydney, Macquarie ja Tasmaania ülikooli uurijad leidsid saared, kui olid kaardistamas Perthi lähedast merepõhja. Uuriti ka seal leiduvad fossiile ja mineraale.
«Ootasime, et meile avaneb tüüpiline ookeanipõhi, mis koosneb vulkaanilisest kivimist basaldist. Kuid saime üllatuse osaliseks, kui leidsime eest mandrite «ehituskivimeid» nagu graniit, gneiss ja liivakivi. Neis leidus ka fossiile,» selgitas uurijategrupi juht, Sydney ülikooli teadlane Simon Williams.
Uurijate kinnitusel on need kaks saart olnud varem veepinnal, mitte all.
Sydney ülikooli geoloogi Joanne Whittakeri sõnul muudab leid senist teooriat, kuidas India, Austraalia ja Antarktis hiigelmander Gondwanast eraldusid.
Gondwana oli hiidmanner, mis eksisteeris mesosoikumis. Mesosoikum vastab ajavahemikule 251 - 65,5 miljonit aastat tagasi.
Gondwana moodustasid tänapäeva Antarktis, Austraalia, Lõuna-Ameerika, Madagaskar, Uus-Meremaa, Aafrika ning Araabia poolsaar.
Gondwana moodustus, kui hiidmanner Pangaea lagunes Lauraasiaks ja Gondwanaks.