Kus asuvad inimeste sotsiaalse suhtlemise juured?

Kus asuvad inimeste sotsiaalse suhtlemise juured? Foto: SCANPIX

Oxfordi ülikooli teadlaste sõnul on inimesed sotsiaalsed olendid, kuna kunagised kauged eellased primaadid hakkasid karjadena elama pärast seda, kui nad läksid üle päevasele eluviisile.

Primaadid elasid kunagi üksikolenditena ning pidasid öisel ajal jahti, kuid miljoneid aastaid tagasi nende käitumine muutus ning nad eelistasid päeval aktiivsed olla, kirjutab The Telegraph.

Ka inimene kuulub Inimene kuulub primaatide seltsi. Peale inimeste kuuluvad sinna mitmesuguste poolahvide, ahvide ja inimahvide sugukonnad, nagu leemurlased, kaputsiinahvlased, koerahvlased, gibonlased, inimahvlased.

Primaatide päevane aktiivsus tõi kaasa selle, et nad olid paremini nähtavad kiskjatele. Enda kaitseks hakati gruppe moodustama.

Varasema teooria kohaselt tekkisid primaatide grupid aja jooksul järkjärgult. Nüüdne uuring lükkas selle ümber, näidates, et sotsiaalsete gruppide teket saab seostada päevase eluviisiga.

Teadlased uurisid mitme primaatidegrupi eluviise ning primaatide käitumise kohta kogutud informatsiooni. Eesmärgiks oli teha kindlaks, kuidas primaatide grupikäitumine tekkis.

Leiti, et primaadid said grupikäitumise mudeli oma eellastelt ja andsid seda edasi oma järglastele. Lõpuks jõudis sama elu- ja käitumismudel ka inimesteni.

Kuid võrreldes primaatidega, saavad inimesed oma elukeskkonda ise valida ning väga erinevaid kooslusi moodustada alates tuumikperekonnast laiendatud perekonnani ja nii edasi. Inimestel on nii monogaamseid kui polügaamseid suhteid.

«Inimeste fleksibiislus ja erinevad valikuvõimalused ei pärine primaatidelt. Meie uuring kinnitab varasemaid uuringuid, mille kohaselt keerulist sotsiaalselt elu elavatel gruppidel on vaja suuremat aju,» selgitas uuringut juhtinud Suzanne Shultz.