Atlandi ookeanis asuv Kanaari saarestik sai uue saare, kui osa veealusest vulkaaist pinnale kerkis.
Kanaari saarestik sai uue vulkaanisaare
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. november 2011, 15:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vulkaanist pärit magma tõttu hakkas merevesi keema ning sellest levis väävlilõhna, edastab Daily Mail.
Mida lähemale veepinnale vulkaan kerkis, seda enam hakkas vulkaanist jäänuseid nagu näiteks kivimeid, välja lendama.
Vulkaan on nüüd 70 meetrit üle merepinna ning juba otsitakse uuele saarele nime.
Vulkaaniline ala kerkis merest üsna El Hierro saare lähedal ning kui see vulkaan edasi purskab, võib ta suursaarele ohtlikuks saada.
El Hierrolt on inimesed evakueeritud ning teed suletud. Ka keelati saare lähedases piirkonnas laevaliiklus ning sealt ülelendamine.
El Hierro lõunaosa tabas möödunud nädalal 4,3-magnituudine maavärin. Viimase nelja kuu jooksul on seal ette tulnud 10 000 suuremat või väiksemat maavärinat.
Asjatundjad kartsid suurt vulkaanipurset pärast seda, kui El Hierro saare sadamalinna La Restinga lähistel hakkas meri järsku nagu keema.
Teadlased jälgivad, mis seal edasi juhtub.
Kogu Kanaari saarestik on oma päritolult vulkaaniline. Probleemid El Hierrol algasid selle aasta juulis, mil saart tabas järjest suur hulk minimaavärinaid. Elanikud evakueeriti septembris, pärast seda, kui ööpäevas oli rohkem kui 150 värinat.
Maailmas on umbes 5000 veealust vulkaani, kuid nende avastamine on raske isegi tänapäeva tipptehnoloogia abil.
Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal, Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel.
Arhipelaagi pindala on 7447 ruutkilomeetrit, elanikke on seal 1 605 000. Saarestik koosneb seitsmest suurest ja kuuest väiksemast vulkaanilise päritoluga saarekesest.