Asjatundjad soovitavad siirduda aatomiajale

Nullmeridiaan Greenwichis Foto: Wikipedia.org

Inimkonna seni kasutusel olnud viis aega mõõta võib muutuda. Maailma juhtivate aja asjatundjate arvates tuleks siirduda täielikult üle aatomiajale.

Nüüdne ajamõõtmise süsteem on Maa liikumisel põhineval koordineeritud maailmajal (UTC), kirjutab AFP.

1972. aastast kasutusel olev maailmaaeg UTC on keskmine päikeseaeg Greenwichi meridiaanil ehk nullmeridiaanil. Seda hoitakse kvantkellade abil ning korrigeeritakse vastavalt Maa tegelikule pöörlemisele.

Spetsialistid soovitavad sellest loobuda ning minna üle aatomikellade poolt mõõdetavale ajale.

UTC põhineb Greenwichi ajal (GMT), mis pandi paika 1884. aastal. Siis otsustati, et nullmeridiaan läbib Londonist kagusse jäävat Greenwichi.

Tegelikkuses on UTC ja GMT sama, kuid UTC on täpsem, kuna seda mõõdetakse maailma erinevates paikades asuvate aatomikellade abil.

Probleemiks on see, et aatomikellad töötavad küll väga täpselt, kuid Maa pöörlemine on hakanud tasahilju aeglustuma. Et kellaajad oleksid sünkroonis ööpäevaste ajamuutustega, tuleb aegajalt lisasekundeid lisada.

Koordineeritud maailmaaja saamiseks lisatakse aatomiajale lisasekundeid.

Sellest tekib probleeme näiteks satelliitsüsteemidele ja mobiilivõrkudele.

«Sellised süsteemid peavad töötama millisekundi täpsusega. Nüüd on kõrvuti kaks ajamõõtmise süsteemi. Kujutlege, mis juhtuks siis, kui kilogrammi saaks määrata  2 – 3 erineva süsteemi alusel,» nentis Prantsuse BIPM-i instituudi teadlane Elisa Felicitas Arias.

Aatomiaega siirdumise järelmõjud ei avaldu igapäevaelus kohe, vaid aastasadade või tuhandete pärast. Uurijate sõnul oleks aatomiaeg 60 – 90 aasta jooksul UTC ajast ees umbes minuti, 600 aasta jooksul aga tunni.

Üks aatomiaja suurimatest vastastest on Suurbritannia.

«Suurbritannia seisukoht on, et meil tuleks kinni pidada sellisest ajast, millega inimesed on harjunud.  See aeg põhineb Maa liikumisel, mitte aatomikelladel,» selgitati.

Maailmaaeg on Greenwichi läbiva nullmeridiaani kohalik päikeseaeg ja on aluseks ühtsele ajaarvestusele Maal.

Aatomiaeg on aatomkellade tekitatav ajaskaala, mis hoiab aega täpsemini kui see on võimalik astronoomiliste meetoditega. Rahvusvaheline aatomiaeg võeti kasutusele 1972. aastal ning seda aega, mis on 270 aatomkella keskmine, kontrollib Pariisi külje all asuv Bureau international des poids et mesures.