Sakslaste petmiseks rajati Esimese maailmasõja lõpul Pariisi koopia

Sakslaste petmiseks rajati Esimese maailmasõja lõpul Pariisi koopia Foto: Wikipedia.org

Prantsuse juhtiva ajaloolase Jean-Claude Delarue sõnul ehitati Esimese maailmasõja lõpul Pariisi koopia, kust ei puudunud  näiteks Champs-Elysées ja Gard Du Nord.

Võltslinn ehitati Saksa pommituslennukite pilootide petmiseks, kirjutab The Telegraph.

Väljaande Le Figaro poolt avaldatud arhiivimaterjalid paljastasid, et Prantsusmaa militaarjuhid olid kindlad, et suudavad Saksa piloote petta ning tegeliku Pariisi asemel pommitavad nad hoopis võlts-Pariisi.

Võltslinn rajati Pariisist põhjapoole ja seda tehti võimalikult täpselt. Rajati tänavatevõrgustike ja majade koopiad, isegi kuulus rongijaam Gare du Nord.

«Tegemist oli erakordse plaaniga, mis ei olnud just paljudele pariislastele teada. Plaani hoiti saladuses. Kuid samas näitas see, kui tõsiseks sõjalised juhid pidasid uut ohtu – õhust pommitamist,» selgitas ajaloolane Dealrue.

Võltslinna ehitamise plaani algatas 1918. aastal Prantsuse armee kaitsegrupp DCA (Défense Contre Avions).

Radar oli sel ajal alles lapsekingades. Saksa keiserlike õhujõudude poolt kasutatud Gotha pommituslennukid olid samuti üsna primitiivsed.

Saksa pommituslennukite meeskonnad viskasid pomme alla käsitsi, kui nad üle suurlinnade nagu Pariis ja London lendasid.

Prantsuse sõjalised juhid valisid sakslaste petmiseks ala, mis jäi Pariisist 30 kilomeetri kaugusele, kuid samas oli see ikka Seine´i jõe ääres nagu tegelik Pariis.

Võltspealinna rajamisel kasutati erafirmade abi. Tänavavalgustuse eest vastutas elektriinsener Fernand Jacopozzi.

Võlts-Pariisi rajati puidust ehitised, mille iga detail oli väga täpselt järgi tehtud ja paika pandud. Ka kasutati läbipaistvat ilmet loovat värvi, mis aitas jätta muljet suurte tööstushoonete mustusest tumenenud aknaklaasidest.

Vabrikute töötamise mulje loodi punase, valge ja kollase valguse abil.

Kuid Pariisi koopiat ei jõutud enne Saksamaa viimast õhurünnakut 1918. aasta septembris lõpuni valmis ehitada.

Võlts-Pariis lammutati pärast Esimest maailmasõda kiiresti.

Nii Esimeses kui Teises maailmasõjas jäi Pariis pommitamistest üsna puutumata.

Esimese maailmasõja järgselt sai võlts-Pariisile valgustuse andnud insener Jacopozzi aumedali ning sai hiljem sai ta kuulsaks sellega, et valgustas esimesena kuulsa Eiffeli torni.