Pubistaarid DefRage on raha korjanud ka keldrikontsertidelt
9. november 2011, 18:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
DefRage’i pressiesindaja näiteks koolis enam ei käi. «Kool jäi mul pooleli jah. Olen rakendanud ennast unistuse elluviimisele. Kooli viimase klassi jõuan ka siis ära lõpetada, kui tuurilt tagasi jõuan.
Alo «Agent» Puusepal on kool aga juba lõpetatud. «Keskendun bändile ja bändi tuleviku loomisele,» räägib noormees.
Lauljal Argo Ollepil pole samuti peale bänditegemise palju muudeks tegevusteks aega. «Mina teen trenni ja laulan.»
Kitarrist Kari Kärner on aga eelkõnelejatest tõsisem. «Kui tahad midagi saavutada, siis tulebki seda ühte eesmärki teenida. Ei saa teenida kaht mammonat,» rääkis mees elutargalt.
Fred Suup, bändi helitehniline personal täheldas, et kui pingutad, siis jõuad, kui ei pinguta, siis ei jõua. «Ma ei tea… meie näeme piisavalt vaeva, et pingutada ja et bänd kuhugi tippu viia,» usub noormees.
Siiski, päris algusest peale pole DefRage sama punt olnud. «Mõnel vennal see entusiasm kustus. Kõik polnud siis üksmeelel,» kirjeldab laulja Argo Ollep bändi algusaastaid.
Hilisemast ajast aga juba produktiivsemad näited. «Me andsime pooleteise aasta jooksul 131 kontserti ning väga palju pidi mängima pubides. Pubides esinemiste eest saime raha, et valmis teha esimene album,» märkis kitarrist Kärner.
Kaks esimeses bändi koosseisus kaasateinud, kuid varakustunud Defrage’i tähte väikestes kohtades esinema ei nõustunud. «Nende uhkus ei lubanud pubides mängida. Nad olid nõus üksnes suurtel lavadel üles astuma,» rääkisid bändikaaslased.
Kari Kärner on aga veendunud, et kui tahad kuskile jõuda, pead sa kuskilt ka alustama.