/nginx/o/2011/11/09/826782t1h0da3.jpg)
USA California ülikooli teadlased uurisid, kuidas koolibrid vihma enda pealt maharaputamisega toime tulevad.
Kuidas koolibrid vihmaga toime tulevad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filmikaadrite aeglane vaatamine paljastas, et need linnud raputavad selleks väga kiiresti pead, kirjutab BBC.
Lennu ajal tehtud pealiigutamisele kulub vaid 0,1 sekundit ning see eemaldab linnu sulgedelt peaaegu kõik veepiisad.
Teadlaste sõnul mõjub linnule 34 G raskuskiirendus, samas kui vormel-1 masinal jääb see alla kuue.
«Tegemist on äärmuslikult kiire liikumisega. Linnu pea pöördub 180 kraadi vaid kümnendiku osaga sekundist või isegi vähema ajaga,» selgitas uuringu juht Robert Dudley.
Koolibrilaste leviala ulatub Ameerikas Andidest Alaskani. Enamik koolibrilasi elab troopikas, kus vihmaperioodid on tavalised.
Koolibride selline kiirel lennul kuivatamistehnika on andnud inspiratsiooni inseneridele.
Kuni siiani aga ei teatud täpselt, kuidas lind seda teeb.
Teadlased panid üles kõrgtehnoloogilised kaamerad ja filmisid lindu kui see sõi ning siis pritsisid teda veega.
«Imiteerisime erinevat vihma. Koolibri tegi sama pealiigutust nii nõrgas, keskmises kui paduvihmas. Tundub, et see tehnika on koolibride tavaline käitumine,» lausus uurija Victor Ortega-Jimenez.
Uurijad lisasid, et visuaalne informatsioon on lennu kontrollimise võtmeks ning siis, kui linnud kiiresti pead liigutavad, ei juhtu nende tasakaalu ja kiirusega midagi, vaid jäävad stabiilseks.
Teadlaste sõnul võib koolibride selline omadus aidata inseneridel luua lennumasinaid, mille lennuvõimekust ilmastikuolud ei mõjuta või siis luua uusi parema tsentrifuugiga pesumasinaid.