/nginx/o/2011/11/09/826748t1h9678.jpg)
Selle nädala reedel tähistavad eesti punkrokkarid Tallinna rokiklubis Tapper kahe legendaarse punkari – Ülari Olliku ehk Mätase ja Sven Tarto ehk Street’i surma-aastapäevi.
Vennaskonna hukkunud akordionisti mälestatakse kontserdiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontsert «Against The Police Terror vol.11 - The End Of Street» tähistab autoõnnetuses hukkunud Vennaskonna akordionisti Ülari Olliku (4.6.1965 – 14.11.1996) viieteistkümnendat ning politseivägivalla tulemusel elu jätnud Delirium Brothersi kitarristi Sven Tarto (25.12.1976 - 21.8.2001) kümnendat surma-aastapäeva.
Kell 18.00 algaval maratonkontserdil astuvad üles legendaarne J.M.K.E., vaid sel õhtul taaskogunev, 1980ndate aastate esimesel poolel tegutsenud Eesti esimene hardcore-punkansambel Verine Pühapäev, ZLO, Pööloy Gläänz, Aknool, Punkentsefaliit, Faasinihe, Ohutsoon, Seevald, Nilbe Norbert, Ainus Seadus, aadu sitapea V kolonn, Project Decadenz, Aknool ja Fucktor.
Kuidas hukkusid Ülari Ollik ja Sven Tarto?
Mätas. Surm maanteel.
1996. aasta 14. novembril sai Tallinn-Pärnu maanteel Jõgisoo küla lähedal mööduvalt autolt surmava löögi muusik ja seikleja Ülari Ollik, tuntud ka hüüdnime järgi Mätas.
Ühte ausat ja sõltumatut isiksust ning olulist osa Tallinna linnapildist ei olnud enam meiega.
Mätas oli üks 1980ndate legendaarseid punkareid ja Eesti esimese hardcorepunkbändi Verine Pühapäev solist. Bändi lagunemise järel laulis ta ansamblites Osakond 79 ja PRO.
Viimastel eluaastatel võis Mätast aga näha liikumas koos kohvriga, mida ta ise «mesipuuks» nimetas — temast oli saanud Vennaskonna akordionimängija, üks Vennaskonna firmasoundi loojatest. Ülari Olliku viimane projekt, ansambel Viimased Kangelased, ei jõudnudki laulja enneaegse surma tõttu lavale.
Street. Jõhker politseivägivald.
2001. aasta 21. augustil kutsuti politsei vaigistama Tallinnas Pärja tänaval pidu pidanud mehi, kuid pidutsejad ei lasknud mundrikandjaid korteriuksest sisse.
Akna kaudu korterisse tunginud politseinikud peksid üht pidutsejatest - Sven Tartot sedavõrd jõhkralt, et ta suri mõni tund hiljem maksarebendi tõttu.
Kuigi esialgu püüti juurdlust venitada, lõppes juhtum ühele vägivallatsenud politseinikest, Oleg Adamtšukile, nelja-aastase vabaduskaotusega. Pärast vaid kahte aastat ja kolme kuud vanglas pääses Adamtšuk president Arnold Rüütli armuandmisotsusega vabadusse.
Rüütel vabastas kurjategija vaatamata Tartu vangla vastupidistele soovitustele. Avalikkuse õiglustunnet riivanud armuandmisotsus tõi kaasa enam kui saja punkari protestiaktsiooni Kadrioru presidendilossi ees.