Satelliidipildid paljastasid, et Liibüas Sahara kõrbes on liiva mattunud kadunud tsivilisatsiooni jäänused.
Liibüast leiti kadunud tsivilisatsiooni jäänused
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. november 2011, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia Leicesteri ülikooli teadlased leidsid kõrbest rohkem kui 100 farmi ja küla ning mitu linna, kirjutab foxnews.com.
Need on rajatud millalgi 1. – 500. aastal pKr.
«See leid on umbes midagi sellist, et kui isik tuleb Inglismaale ja avastab enda jaoks järsku kõik keskaegsed kindlused. Nüüd avastatud ehitised ei olnud Mummmar Gaddafi režiimi ajal teada,» sõnas projektijuht ja ajalooprofessor David Mattingly.
Gaddafi režiimi kokku kukkumine andis arheoloogidele võimaluse uurida selle riigi islamieelset pärandit.
Need kadunud linnad ja külad rajas vähetuntud garamantesi tsivilisatsioon. Arvatakse, et seal elanud inimeste eluviis ja kultuur oli arenenum kui iidsetes kirjutistes seisab.
Briti teadlaste sõnul asuvad liiva all kindluste sarnaste ehitiste jäänused, mille kõrgus on kuni neli meetrit. Lisaks avastati sealt mitmeid muid ehitisi, põllualad, niisutussüsteemi jäänused ja kaevud.
«Satelliidi abil avanes meile võimalus uurida laia ala. Kliima ei ole sellel alal kuigivõrd muutunud. See üsna kuiv ja ebasõbralik paik oli kuinagi elu täis ning niisutuse abil viljakas. Olime üllatunud, kui hästi paik säilinud on,» selgitas arheoloog Martin Sterry.
See leid läheb vastuollu Vana-Rooma kirjutistega, mille kohaselt garamantesi hõimu esindajad olid barbaarsed nomaadid ja Rooma impeeriumi äärealadel probleemide tekitajad.
«Tegelikult oli neil kõrgel tasemel kultuur, nad elasid suurtes kindlustatud asulates. Tegemist ei olnud nomaadide, vaid oaasis elanud farmeritega. Külade ja linnade elu kulges kindlate reeglite järgi, neil oli kirjakeel ning nad kasutasid mitmeid igapäevaelu hõlbustavaid tehnoloogiaid. Garamantesi tsivilisatsiooni esindajad oskasid oaase rajada ning kauplesid Sahara äärsetel aladel,» selgitas Mattingly.
Brittidega teeb avastatu uurimisprojektis koostööd Liibüa antiigiamet.
«Liibüa inimesed saavad nüüd uusi andmeid oma varasema ajaloo kohta. Tegemist on esimeste linnadega, mis ei ole rajatud Vahemere äärsete võõrvallutajate kreeklaste ja roomlaste poolt. Garamantesi tsivilisatsioon peaks Liibüas koolides riigi ajaloo õpetamisel olema kesksel kohal,» jätkas Mattingly.