/nginx/o/2011/11/09/826214t1h070a.jpg)
USA Harvardi ülikooli uurijate tähelepanek näitas, et inimesed on evolutsiooni käigus kohanenud küpsetatud liha söömisega.
Küpsetatud lihast saab rohkem energiat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist oli esimese korraga, mil uurijad võrdlesid küpsetatud ja toore liha poolt antavat energiakogust, kirjutab Helsingin Sanomat.
Bioloog Rachel Carmody söötis hiirtele liha ja bataate mitmel erineval viisil toorena ja küpsetatuna.
Kaks kuud kestnud katses jälgiti hiirte kehakaalu ning seda, kui palju energiat nad jooksurattas kulutasid.
Tulemused näitasid, et hiired said küpsetatud lihast rohkem energiat kui toorest lihast, olid need siis kas suured või väikesed tükid. Sama kehtis bataadi kohta.
Näljased hiired eelistasid küpsetatud liha toorele.
Uurijate sõnul võivad uuringutulemused aidata selgitada inimevolutsiooni seni vastamata küsimusi.
Inimesed hakkasid liha sööma 2,5 miljonit aastat tagasi, siis söödi liha kas toorena või mingil viisil pehmemaks tehtuna. Umbes 1,9 miljonit aastat tagasi hakkas inimeste kasv suurenema.
Oletatakse, et kasvu põhjustas see, et varajased inimesed õppisid paremini jahti pidama ning nende toidulauale ilmus üha suuremas koguses palju energiat andvat liha.
Kuid inimese kasvu võis mõjutada ka asjaolu, et õpiti tuld tegema ning tulel toitu küpsetama.
Varasemates uuringutes on märgatud, et kui šimpansidel oli valida toore ja küpsetatud liha vahel, siis valisid nad küpsetatud liha.