/nginx/o/2011/11/07/824022t1h2ff1.jpg)
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel sai möödunud nädalal kolm uut elementi juurde.
Mendelejevi tabel sai kolm uut elementi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elemendid 110, 111 ja 112 kannavad nimesid darmstadtium (Ds), röntgeenium (Rg) and koperniitsium (Cn), edastab Live Science.
Tegemist on väga ebastabiilsete elementidega ning selle tõttu saab neid tekitada vaid laboratooriumis. Neid ei leidu looduses.
Need kolm kuuluvad üliraskete ehk transuraaniumi elementide hulka.
112. element koperniitsium kandis esialgu nime ununbium.
Saksamaa raskete ioonide uurimise instituut nimetas selle elemendi 2009. aasta juulis ümber koperniitsiumiks.
Teadlase Sigurd Hofmanni kinnitusel anti elemendile kuulsa Poola astronoomi Mikolaj Koperniku (1473 – 1543) järgi nimi, kuna tegemist oli silmapaistva teadalasega, kes muutis inimkonna maailmanägemist.
Hofmannil ja ta kolleegidel õnnestus esmakordselt selle väga radioaktiivse aine aatom saada 9. veebruaril 1996. aastal, põrgatades kokku tsinki ja pliid. Alates sellest on teadlastel õnnestunud luua 75 koperniitsiumi aatomit. Kuid alles nüüd 15 aastat pärast avastamist sai see 112. elemendiks.
Element 111 röntgeenium avastati 1994. aastal. Varem tunti seda elementi ununium`i nime alla. Ladina keeles tähendab ununium kolme ühte.
1. novembril 2004. aga anti sellele nimi sakas füüsiku Wilhem Conrad Röntgeni järgi röntgeenium. Röntgen oli esimene, kes 8. novembril 1895. aastal avastas röntgenkiired.
Ta sai oma avastuse eest 1901. aastal Nobeli füüsikapreemia.
Darmstadtium on keemiline element järjenumbriga 110. Seda saadi esmakordselt 9. novembril 1994. aastal ning sellele elemendile anti ajutiseks nimeks ununnilium. Nüüdne nimi on pandud avastamiskoha, Darmstadti linna järgi ning kinnitati 2003. aasta augustis.
Saksa teadlased Peter Armbruster ja Gottfried Münzenberg said selle elemendi põrgatades kokku plii raske isotoobi nikkel-62. Saadi neli aatomit darmstadtiumi. Eksperimenti korrati nikkel-64 ja siis saadi veel üheksa aatomit seda elementi.