Gustav Adolfi Gümnaasium tähistab oma 380ndat aastapäeva!
7. november 2011, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gustav Adolfi Gümnaasium tähistab sel aastal oma 380ndat aastapäeva. Ei ole palju neid institutsioone, mida võiks kõrvutada 17. sajandil Rootsi aegses Eesti kubermangus 380 tagasi alustanud ning kuni tänase päevani katkematult gümnaasiumiharidust pakkuva Eesti vanima kooliga. Kui, siis ehk meie peamised kirikud ja Tallinna raad tänase linnavõimu näol.
24. veebruaril 1630 sõlmiti Tallinna rae ja rüütelkonna vahel transaktsioon, mille kohaselt tuli kloostri ruumes asutada gümnaasium, kus saavad haridust nii aadlike kui ka kodanike lapsed.
16. veebruaril 1631 sõlmisid osapooled gümnaasiumi tegeliku asutamislepingu, mille kinnitas Saksamaal sõjaretkel viibinud Gustav II Adolf. Gustav Adolfi Gümnaasium avati pidulikult 6.juunil 1631. aastal.
Katkematult on gümnaasiumiharidust pakutud 380 aastat järjest.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu on osa Eesti rahva haridusajaloost. Kuidas Eesti vanim kool alguse sai ja millistes oludes õpiti läbi aastasadade, sellest on kirjutanud kokkuvõtte GAGi ajaloo ja ühiskonnaõpetaja Ott Väli
Gustav Adolfi Gümnaasiumi 380. aastapäeva sündmused 2011. aasta novembrikuus:
7. november kell 18.00 – raamatute „Gustav Adolfi Gümnaasiumist võrsunud akadeemikud” ja „Gustav Adolfi Gümnaasium – XXI sajandi muuseumkool” esitlus Akadeemikute galeriis ja keldrisaalis
Raamat „Gustav Adolfi Gümnaasiumist võrsunud akadeemikud“ annab võimaluse tutvuda GAG-st võrsunud väljapaistvate teadlastega, kelle teadustööd on hinnatud akadeemiku aunimetusega.
Nende hulgas on 18., 19., 20. ja 21. sajandil meie kooli lõpetanuid – eri riikide akadeemiate ja kümne erineva teadusala akadeemikuid.
2006. aastal kujundati koolimaja peahoone esimesele korrusele akadeemikute galerii, kus esimesel kohal on 1789. aastal gümnaasiumi lõpetanud Georg Wilhelm Richmann – füüsik, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik, kelle sünnist möödus 2011. aastal 300 aastat.
Nii sai järjepanu galeriisse üles seatud 17 akadeemikut. Viimasel alusel on foto koht tühi ja all tekst: reserveeritud järgmisele GAG-i lõpetanud akadeemikule.
Ega kaua oodata tulnudki. Kui Eesti Teaduste Akadeemia valis 2010. aasta detsembris kümme uut akadeemikut, siis nende seas oli kaks GAG vilistlast – matemaatik Eve Oja ja ökoloog Martin Zobel.
Raamat „Gustav Adolfi Gümnaasium XXI sajandi muuseumkool“
Raamat “Gustav Adolfi Gümnaasium –XXI sajandi muuseumkool“ on fotodokumentaalsete kirjeldustega raamat tänasest päevast GAGis ning sisaldab arvukate hoonete, sh Eesti vanima siseruumide (GAG algklasside aula) kommenteeritud fotosid ja selgitusi.
GAG oma hoonete ja arvukate keerukate ruumidega on samuti tükike Eesti haridusajaloost. Samas hoones oli ka Eesti esimene trükikoda.
Raamat ei ole pelgalt ühe kooli ajalooraamat, vaid Eesti vanima kooli ajaloona annab ülevaate Eesti hariduselu väljakujunemisest ning vastused tänasele olukorrale.
9. november kell 14.00 – Gustav Adolfi Gümnaasiumi reaalainete konverents Mederi saalis
10. november kell 14.00 – Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalookonverents Mederi saalis
11. november kell 9.00 – Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu tutvustav etendus algklassidele algklasside aulas
14. november kell 14.00 – Gustav Adolfi Gümnaasiumi 380. aastapäeva pidulik kontsertaktus 1.–11. klasside õpilastele Rahvusooperis Estonia
14. november kell 16.30 – direktori vastuvõtt õpetajatele ja kutsetega külalistele Rahvusooper Estonia Sinises saalis
14. november kell 18.00 – Gustav Adolfi Gümnaasiumi 380. aastapäeva pidulik kontsertaktus abiturientidele, õpetajatele, vilistlastele ja kooli sõpradele Rahvusooperis Estonia
Kontsertaktus on kaheosaline, mille esimeses osas toimub suurejooneline kontsert ning kus tuleb esmaettekandele kooli 2009. aasta vilistlase Johanna Mängeli kolmeosaline nüüdismuusikateos „Pikem peatus“, „Natüürmort“, „Peegeldused“. Lisaks esinevad kõik koorid ning kooli parimad ansamblid.
Sajandite vältel on kandnud Gustav Adolfi Gümnaasium erinevaid nimesid, mis on olnud järgmised:
Tallinna Gümnaasium 1631 – 1653
Kuninglik Gümnaasium 1653 – 1710
Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 – 1805
Tallinna Kubermangu Gümnaasium 13.01.1805 – 13.08.1890
Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 13.08.1890 – 13.10.1917
Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 13.10.1917 – 8(20).02.1918
Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium 8(20).02.1918 – 13(25).02.1918
Tallinna Poeglaste Gümnaasium 13(25).02.1918 – 11.08.1918
Gustav Adolfi Gümnaasium 11.08.1918 – sügis 1918
Tallinna Poeglaste Gümnaasium sügis 1918 – kevad 1923
Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 – 9.12.1932
Tallinna Linna I Gustav Adolfi Gümnaasium 9.12.1932 – 19.08.1940
Tallinna I Keskkool 19.08.1940 – september 1941
Tallinna I Gustav Adolfi Gümnaasium september 1941 – oktoober 1944
Tallinna I Keskkool oktoober 1944 – 6.11.1991
Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991
Kõigil aegadel on koolil olnud oluline osa oma õpilaste kujunemisel, kellest hiljem on võrsunud
silmapaistvaid teaduse- kultuuri ja riigimehi.
Gustav Adolfi Gümnaasiumist võrsunud akadeemikud:
Georg Wilhelm Richmann (1711–1753), füüsik,
Peterburi TA akadeemik 1741
Thomas Johann Seebeck (1770–1831), füüsik,
Preisi Ta akadeemik 1814
Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887), keeleteadlane,
Peterburi TA akadeemik 1857
Carl Friedrich Schmidt (1832–1908), paleontoloog ja botaanik,
Peterburi TA akadeemik
Ernst Öpik (1893–1985), astronoom,
Eesti TA akadeemik 1938
Artur Luha (1892–1953), geoloog,
Eesti NSV TA akadeemik1946
August Vaga (1893–1960), botaanik,
Eesti NSV TA akadeemik1954
Armin Öpik (1898–1983), geoloog,
Austraalia TA akadeemik 1962
Arnold Veimer (1903–1977), majandusteadlane,
Eesti NSV TA akadeemik 1967
Paul Ariste (1905–1990), keeleteadlane,
Eesti NSV TA akadeemik 1954
Arnold Humal (1908–1987), matemaatik,
Eesti NSV TA akadeemik 1951
Heinrich-Wilhelm Laul (1910–1991), ehitusteadlane,
Eesti NSV TA akadeemik 1989
Ilmar Öpik (1917–2001), ehitusteadlane,
Eesti NSV TA akadeemik 1972
Valdar Jaanusson (1923–1999), geoloog,
Eesti TA välisliige 1991
Elmar-Ants Valdmann (1928–2005), füsioloog,
NSVL Põllumajandusteaduste akadeemik 1983
Dimitri Kaljo (s 1928), geoloog,
Eesti NSV TA akadeemik 1989
Leo Mõtus (s 1941), informaatik,
Eesti TA akadeemik 1993
Eve Oja (s1948), matemaatik,
Eesti TA akadeemik 2010
Martin Zobel (s 1957), ökoloog,
Eesti TA akadeemik 2010
Vaata lisaks SIIT