/nginx/o/2011/11/07/823768t1hee94.jpg)
Šveitsi Berni ülikooli ja Kanada Montreali ülikooli teadlaste sõnul on esimestena uuele maale läinud naistel rohkem lapsi ja lapselapsi, kui neil naistel, kes läksid pärast neid.
Uuele maale esimestena läinud naistel on palju lapsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid Prantsuse päritolu immigrantide kohta käivat infot, kes läksid Kanadasse 17. ja 18. sajandil, kirjutab BBC.
Uuring aitas selgitada ka seda, miks mõnedes uudisasukate kommuunides olid haruldased geneetilised haigused üsna levinud.
Teadlastemeeskond analüüsis rahvastikuinformatsiooni, mis pärines Quebecist 170 kilomeetri kaugusel põhjas asuvast Charlevoix´ist and Saguenay Lac Saint-Jeanist.
Selles piirkonnas ei ole mitte ainult Kanada suurimad ja parimad piimafarmid ning hea liivaga rannad, vaid seal on ka kõige täpsem rahvastiku- ja abieluregister.
Teadlased uurisid, kui palju oli abielusid ning neist abieludest sündinud lapsi.
Uuring paljastas, et uuele maale esimese migratsioonilainega saabunud naistel oli 15 protsenti rohkem lapsi, kui neil naistel, kes saabusid uude riiki hiljem.
Varem sisse rännanud naised abiellusid väga noorelt ning kasutasid kohalikke ressursse maksimaalselt.
Esimese immigrantide lainega läinud naiste lastel oli samuti rohkem lapsi.
«Uuel maal lapsi saanud naiste lapsed olid samuti viljakad, aidates kaasa uue riigi rahvastamisele,» selgitas uuringu juht Laurent Excoffier.
Sellist korrelatsiooni ei leitud enam nende juures, kes saabusid 30 aastat pärast esimest immigratsioonilainet.
Excoffier tõmbas inimeste puhul paralleele kärnkonnadega, kes elavad oma eluareaali äärepiirkondades. Neil konnadel on pikemad esijalad ja tugevamad tagajalad, seda selle tõttu, et sellised jäsemed aitavad paremini uusi alasid vallutada.
Kui need konnad saavad äärealadel või uutel aladel järglasi, siis on ka järglastel pikemad ja tugevamad jalad.
California ülikooli geneetik Montgomery Slatkin sõnas, et see mis leidis aset Kanada asutamisel Euroopa immigrantidega, võis samal viisil aset leida teiste uuele maale läinud inimpopulatsioonidega.
«Avastus näitas, et migratsiooni esimese lainega läinud panustasid rohkem ühisesse geenibasseini kui need, kes saabusid hiljem,» selgitasid teadlased.
Sellega selgitatakse ka fakti, miks mõned haruldased geneetilised haigused on Charlevoix ja Saguenay Lac Saint-Jean regioonides üsna levinud.
Seda põhjusel, et ükskõik, millist haigust põhjustanud mutatsioone kandnud inimesed andsid neid edasi oma järglastele, kes moodustasid kohalikus populatsioonist suure osa. Need järglased andsid mutatsioone edasi oma järglastele.