Vapsikud tegid rünnaku veinifestivalile, 13 inimest viidi haiglasse

Vapsik (Vespa crabro)

FOTO: Kim Taylor / 1/Scanpix

Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal Karlsruhe lähedal Weingartenis leidis 2. septembril aset veinifestival, mis lõppes mitme külastaja jaoks haiglassesõiduga.

Deutche Welle teatel sai vapsikuparve rünnakus kannatada 18 inimest, kellest 13 vajasid haiglaravi, kuid kellegi seisund ei ole eluohtlik.

Saksa veinifestivali ründasid vapsikud, mille tõttu 18 inimest vajas parameedikute abi

FOTO: Twitter.com

Veinisündmusel oli ka lapsi, kuid vapsikutelt said nõelata vaid täiskasvanud.

Kaks kiirabibrigaadi ja sama palju tuletõrjujaid abistasid rünnakus kannatada saanuid. Veinifestivali ala uurimisel ilmnes, et läheduses oli vapsikupesa, mille päästetöötajad sealt minema viisid. Arvatakse, et vapsikud muutusid veinilõhna tõttu agressiivseks ja ründavaks ning tundsid, et peavad oma pesa kaitsma.

Vapsikupesa. Pilt on illustreeriv

FOTO: Caro / Sorge / Caro / Sorge/Scanpix

Vapsikute rünnaku tõttu festival katkestati ja politsei eraldas piirkonna lintide abil.

Vapsikud (Vespa crabro) on ühisherilaste alamsugukonda kuuluv liik herilasi.

Vapsik söömas viinamarja

FOTO: Caro / Sorge / Caro / Sorge/Scanpix

Vapsik on suurim Kesk-Euroopas elav herilane. Kuninganna kehapikkus võib olla kuni 35 millimeetrit, töölistel 18–25 millimeetrit ja meessoost isenditel 21–28 millimeetrit.

Tagakeha on kollase-pruunikirju, isastel on seitse nähtavat segmenti ja emastel kuus. Tiivad on neil punakas-oranžid, rindmik pruun. Pea on kollane ja tumedad silmad on c-kujulised.

Vapsik

FOTO: Kim Taylor / 1/Scanpix

Allergikutel võib vapsikute nõelamisest tekkida tugev allergiline reaktsioon, mis võib mõnikord olla eluohtlik.

Vapsiku mürk ei ole mesilaste ja herilaste mürgiga identne, sest selles sisaldub rohkem atsetüülkoliini, mis on neurotransmitter. Selle tõttu tundub vapsiku nõelapiste valusam kui tavalise herilase oma. Samuti on vapsiku nõel pikem ja jämedam.

Tagasi üles