Hommikuprogrammide heitlus: kas uus tulija on teinud seda, mida vana olija pole aastaid suutnud?
/nginx/o/2018/04/18/7794810t1hf888.png)
3. september 2018, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/26/11315515t1h5212.jpg)
See, kuidas algab hommik, määrab tihtipeale selle, milline on järgnev päev. Juba vanarahvas uskus, et on märgilise tähendusega kumma jalaga enne maapinda puudutad. 21. sajandil saame samas kontekstis rääkida hoopis hommikuprogrammidest.
Hommikutelevisioon on üks isemoodi «loom», mis ühest küljest üles ehitatud kui jutusaade, teisest küljest uudiste- ja meelelahutussaade, ühtlasi on arvestatud sellega, et enamik vaatajaid tervet saadet otsast lõpuni ei näe ning suures osas tegeletakse selle kuulamisega. Saated on tavaliselt väga pikad ning iga natukese aja tagant on võimalik end uudistega kurssi viia. Augusti lõpul sai telemaastik jälle rikkamaks, kui lisaks 2001. aastast tegutsenud «Terevisioonile» alustas Kanal 2 hommikuprogramm «Hommik!».
Esmapilgul need kaks üksteisest väga erinegi, ülesehitus küllaltki sarnane ja esimesel nädalal käsitleti suures osas ka samu aktuaalseid teemasid. Ent pole vaja kaua vaadata, et mõista – tegemist on kahe täiesti erineva tempo ja suunitlusega saatega.
SAATEJUHID
Kanal 2 «Hommik!» toob ekraanile üllatusliku trio: «Krimi» saatejuhina tuntud Robert Rooli, «Radarist» tuttava Jüri Butšakovi ning varem vaid oma häält hommikustele ärkajatele pakkunud MyHitsi raadiosaate juhi Piret Laose. Ei saa salata, et veelgi olulisem kui teemad, on see, kes ja kuidas neid vaatajatele edastab. Peab tunnistama, et nii ETV kui ka Kanal 2 on selles osas tabanud kümnesse. Küll aga annab saatejuhtide valik väga suure vihje, milline on kummagi saate sihtgrupp.
Kanal 2 hommikuprogrammi juhtide vahel on märgata suurt sünergiat ja keemiat, mistõttu toimitakse kui näitlejatest lavapartnerid, kes üksteise emotsioonidest ja toetusest järjest enam hoogu ja särtsu juurde saavad. Silma paistab saatejuhtide «inimeseks jäämine» ning nii-öelda «neljanda seina murdmine», kus kaameraid ja meeskonda ei ignoreerita. Vaatajale jäetakse mulje, et ekraanil on päris inimene, kelle eksimuste ja apsakate peale võib kaasa naerda. Räägitakse ka muud juttu, mis alati ei pea olema faktiliselt tõestatud. Robert armastab tihti mainida midagi, mida kuulis, luges või nägi, mida kindlalt väita ei saa.
Hommikukohvi rüübates jääb tunne, et vaatadki Robertit, Piretit ja Jürit, koos kõigi nende persoonide iseärasustega, mitte piinlikult professionaalseid saatejuhte, kelle ainus eesmärk on olla hea ajakirjanik, saadet edasi viia ning ettekirjutatud plaani pingsalt järgida.
/nginx/o/2018/08/27/11317642t1h93df.jpg)
Märgata on saatejuhtide omavaheline hea klapp. Pisike vastastikune tögamine ei tee sugugi paha. Vaatajana eelistan näha saatejuhte, keda kujutan ka vabal ajal lõbusalt aega veetmas, mitte veatuid ajakirjanikke, kes saabuvad stuudiosse vaid koos töötama. Nad on vaieldamatult meelelahutuslikud tegelased, keda vaadata, mitte saate «juhid», kes juhatavad.
Huvitaval kombel on ka ETV ekraanil üks raadiohääl – Owe Petersell ning ka teine raadioinimene – Liisu Lass. Lisaks pikaajaline teleajakirjanik Katrin Viirpalu ning pisut uuem tulija Reimo Sildvee, kes on «Terevisiooniga» olnud seotud nii kaamera esi-kui tagapoolel. Kuigi mõlema kanali saatejuhtidel energiast absoluutselt puudus ei ole, on märgata, et ETV saatejuhid on saates pigem indiviidid. Kuigi töötavad ka koos hästi, kumab vaataja jaoks läbi (liigselt) suur professionaalsus. Ainuüksi kõnepruugi näitel, mis ka väga suure entusiasmi kõrval mõjub noorele inimesele veidi liialt reserveerituna. Vanem vaataja naudib heal meelel kõnekeele korrektsust ja 100 protsenti eestikeelset saadet.
Saateid vaadates mõtlen alati, kuidas reageeriksid saatejuhid ja meeskond, kui ette tuleb mõni tehniline apsakas – kaob heli, pilt või valgus. «Hommiku!» puhul kujutlen, kuidas olukorrast saaks kiiresti nali, kus tunnistatakse teletegemise telgitaguste olemasolu, leitaks kindlasti kiire alternatiiv, kuidas vaatajaid lõbustada, mitte ei jääda ootama, kuni kõik jälle laitmatult töötab. «Terevisiooni» puhul tunnen, et tehniline apsakas paneb saatejuhid pigem vabandust paluma ja närviliselt ootama, kuni kõik jälle plaanipäraselt edasi läheb.
STUUDIO
Kanal 2 sihtgrupp tundub ealiselt olevat noorem kui ETV oma. See kajab läbi nii saate tempost, saatejuhtide valikust kui stuudiokujundusest. Küll aga leian, et sel korral on mindud üleliia minimalistlikku teed. Stuudios on kasutada meeletu panoraamekraan, mis võiks suurtes plaanides pakkuda huvitavat videograafikat või mõnda saatesegmenti. Ometi jääb üpris kasutuseta. Suur sinine pind on veidi liiga intensiivne. Kummaline on ka saatejuhtide jalutsis laua küljes olev ekraan, mida info kuvamiseks kasutatakse.
«Terevisiooni» stuudio on justkui minikorter, kus mitu erinevat ala, mida eri puhkudel kasutada ning need on üldplaanides nähtavad. Samas intervjuude ajaks on ehitatud tore diivanitega nurgake, mis jutuajamise ajaks külalised koos saatejuhtidega piisavalt eraldavad. Kuigi ETV stuudio on oluliselt eklektilisem, eelistan vaatajana näha värve ja veidi elemendirohkemat stuudiot. Sellise mitmekülgse stuudio nägemine tekitab vaheldustunde ja teadmise, et ees on ootamas hulgaliselt potentsiaali, kuidas iga järgmine segment võib olla eelmisest drastiliselt erinev.
/nginx/o/2018/09/03/11373086t1h0e47.png)
PROGRAMM
Laias laastus on mõlemad saated vähemalt «juhtpunktide» koha pealt sarnased: uudised nii diktori loetud kui ajalehtede sirvimine, põnevaim kurioosum internetist, sotsiaal- ja tavameediast. Loomulikult multikas ja muusika. Videolugu ja külaline.
«Terevisioon» saab suured plusspunktid selle eest, et esinema kutsutakse päris bänd, kes stuudios musitseerib. Samas annab «Hommiku!» muusikasegment võimaluse tutvuda muusikavideotega, mis mujal maailmas on muusikatööstuse üks mõjuvõimsamaid osi, kuid Eestis kiratseb.
ETV saate teemavalik, mis ei ole seotud aktuaalsete diskussioonidega, on tõsisem ja asjalikum, siiski pigem hariva eesmärgiga. Kanal 2 on valinud rohkem meelelahutuslikuma poole, kus ka videosegmentides vesteldakse külalisega vabalt, mitte konkreetsest tõsisest teemast. Taas jättes vaatajale tunde, et tegemist on päris inimesega, kelle ellu on võimalik mõneks hetkeks piiluda. ETV puhul näen vaatajana, et on oluline midagi uut teada saada, või koguda infot. Kanal 2 saade on pigem kulgemine ja selle käigus ka aktuaalsete teemade puudutamine, mis ei ole sugugi sunnitud ega jäta muljet, et külalisega kohtutakse kindla eesmärgiga «aktuaalne teema ära rääkida».
Huvitaval kombel märkan kahe saate vahel tempolist erinevust: kuigi «Terevisioonis» tundub rohkem toimuvat ja saatejuhtide suhtlemisviis on esmapilgul energilisem, teatraalsem, entusiastlikum, siis tajun saate kulgu oluliselt aeglasemana kui näiteks «Hommikut!» vaadates. Sealseid saatejuhte kirjeldaks sõnaga «chill», aidates ärgata ilma üleliigse närvilisuseta, nähes päris inimesi autentses suhtluses. Saade tundub sellest hoolimata tempokam. Rahulikud stuudiovestlused vahelduvad tempokate videolugudega, kus toimubki palju ja kiiresti.
Samas igatsen intervjuunurgakest, sest sinise tausta peal, laua otsas intervjueerimine tundub liiga «Seitsmesed uudised». Võiks olla mõningane eraldatus või vaheldus. Meenutab «Good Morning Americat», kus samamoodi külaline laua otsa pannakse ning saatejuhid tema poole kõõritavad ja kaamera nende kahe vahel pendeldab. Briti «This Morning» kutsub oma külalised diivanile, mis annab vestlusele hoopis vabama ja teise dimensiooni, sest on näha külastaja ja saatejuhtide kogu kehakeelt, mis aitab tajuda nendevahelist energiat ja klappi.
«Hommiku!» puhul märkan, et ollakse hästi tänapäevane, samas on senised saated olnud üpris Tallinna-kesksed. Tallinlasena ei näe selles otseselt probleemi ja pigem on tervitatav, et räägitakse liiklusest ja eluoluolust pealinnas. Olles elanud pikka aega ka väljaspool Tallinna, tekitab see mingit «väikest kohast pärit» kompleksi, mistõttu on kerge hakata tundma, et kajastatakse vaid Tallinna elu, mis minu jaoks aktuaalne pole, isegi siis, kui hilisemad teemad tervet Eestit puudutavad. Tasuks rääkida ka teistest suurematest Eesti linnadest ja nende liiklusest. Kasvõi näiteks Tartust.
KOKKUVÕTE
Leian, et kuigi saated on konkureerivatel aegadel ja laias laastus sama suunitlusega, ei ole tegemist võistlusega, kus üks on parem kui teine. Ei saa olla, sest juttu on kahest täiesti erinevast saatest, mis ei pane ühtki inimest valiku ette, kummale kanalile klikkida. Pigem on vaadete ja vanusegrupi erinevus, mis paneb saadete vahel valima ning enda kuuluvuse avastades ongi valida vaid üks. Leian, et televaatajate heaolu nimel on uus saade väga tervitatav, sest tekkinud on vaheldus ning kaetud sai hoopis uus sihtgrupp. Üksteiselt tasuks õppida ning šnitti võtta, siis saab rääkida ka konkurentsist.
Publik on uue saate igal juhul heal meelel vastu võtnud ning sotsiaalmeedia kihab positiivsest vastukajast. Hõisatakse, et telemaastikule taas värskendust on lisatud ning oodatakse põnevusega, mida järgnevad saated pakuvad. Ja muidugi rõõmustavad fännid, et hommikuti ekraanilt kolm nii nägusat ja sarmikat inimest vastu vaatavad.
«Hommik!» on Kanal 2 eetris argipäeviti kell 6.45 ning «Terevisioon» ETV pealt kell 6.55.
Põnevat tulevikku ning mõnusat ärkamisaega nii vaatajatele kui saatetegijaile!