Siiani on olnud mõistatuseks, kuidas nahk teab päikese käes olles, millal pruunistumisprotsess käivitada.
Naharakud «näevad» ultraviolettkiiri?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. november 2011, 15:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased leidsid nüüd, et naharakkudel on võime «näha» päikese ultraviolettkiirgust, kirjutab Live Science.
Nahas käivitub valgustundliku pigmendi tootmine. Sama pigmenti leidub ka silmades.
«Niipea kui päikese kätte astuda, teab nahk, et saab ultraviolettkiirgust. Tegemist on väga kiire protsessiga,» selgitas USA Browni ülikooli teadlane Elena Oancea.
Päikese käes naha tumedamaks muutumine on tegelikult naha kaitsereaktsioon. Naha tumenemist põhjustab pigment melaniin, mis arvatakse kaitsvat naharakke kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, absorbeerides päikese radiatsiooni.
On olemas kolme liiki kiirgust - UVA, UVB ja UVC.
UVA-kiirguse tõttu paraneb ainevahetus ja vereringe, nahk päevitub ning naha sarvkiht pakseneb. Samas võib see kiirgus põhjustada naha enneaegset vananemist ning vähki tekitada.
UVA-kiirgus on ühesugune nii suvel kui talvel.
UVB-kiirgus sõltub ajast ja keskkonnatingimustest. See kiirgus on lühema lainepikkusega ning selle tõttu ei jõua see naha pealiskihist kaugemale. UVB-kiirgus mõjutab naha kaitsevõimet, kuna tekitab pigmenti. See kiirgus tekitab nähtava päevituse.
UVB-kiirgus aitab organismis D-vitamiini tekkele kaasa ja tugevdab immuunsüsteemi. Ülemäärase kiirgusekoguse korral võivad tekkida päikesepõletus, melanoomid, naha vananemine.
UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ning Maale ei jõua. Küll aga võidakse seda saada liigselt solaariumides.
USA uurijad keskendusid oma uuringus sellele, kuidas UVA-kiirgus naha päevitumist tekitab.
Oancea ja ta meeskond uuris pigmenti tootvaid rakke melanotsüüte. Avastati, et need rakud sisaldavad ka rodopsiini ehk nägemispurpurit, mida seni on leitud vaid silma võrkkestas.
Rodopsiin laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses.
Uuriti, kuidas rodopsiin melaniini tootvates rakkudes saadab UVA-kiirguse käes signaali välja. See signaal käivitab melaniini tootmise.
Uurijad avastasid, et pärast tundi aega päikese käes olemist tekib suures koguses melaniini, mille tõttu nahk pruunistub.