Suurbritannia Oxfordi ülikooli teadlaste sõnul saabus nüüdisinimene Euroopa aladele tuhandeid aastaid varem kui seni arvatud.
Nüüdisinimene elas Euroopas juba üle 40 000 aasta tagasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. november 2011, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe purihamba ja ühe lõualuutüki uurimine näitas, et nüüdisinimesed saabusid Euroopasse 43 000 – 45 000 aastat tagasi, edastab väljaanne Nature.
Teadlased uurisid Suurbritanniast Kentist 1927. aastal avastatud lõualuuosa ja sellel olevaid hambaid, mis kuulusid nüüdisinimesele ja mitte neandertallasele nagu varem arvatud.
Itaalia teadlased leidsid 1960. aastatel Grotto del Cavallost kaks purihammast, mis arvati samuti kuuluvat neandertallastele.
Kuid need 41 000 aasta vanused hambad on nüüdseks vanim tõend, et nüüdisinimese olemasolust Euroopas.
Hammasteleid ei olnud teadlastele üllatus, kuna Euroopast oli varem leitud samasse ajajärku kuuluvaid tööriistu, mille detailsus viitab, et nende valmistajaks ja kasutajaks oli nüüdisinimene, mitte neandertallane.
Kui nüüdisinimesed saabusid seniarvatust varem Euroopasse, siis elasid nad neandertallastega kõrvuti kauem kui seni oletatud. Mõlemal inimliigil oli seega rohkem aega ühiseid järglasi saada, teineteiselt õppida ning teineteisega ka sõdida.
Nüüdisinimeste saabumise aja nihkumine tekitas uued küsimused, kuidas ja miks neandertallased välja surid.
Uurijate sõnul näitavad leiud, et nüüdisinimene elas Euroopa aladel mitmes etapis. Uuritud hammaste ja lõualuu omanikud kuulusid gruppi, mis ilmselt välja suri, kuid hiljem rändasid Aafrikast välja ühe uued nüüdisinimeste grupid, kes valisid elukohaks Euroopa.