USA Louisville´i ülikooli paleontoloogid leidsid Lõuna-Ameerikast Argentinast Patagooniast kummalise eelajaloolise imetaja jäänused, mis meenutab «Jääaja» filmidest tuntud tegelast, mõõkhambulist oravat Scatti.
«Jääajast» tuntud mõõkhambuline orav oli tegelikult olemas?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. november 2011, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Primitiivne hiiresuurune loom elas hiidsisalike ajastul umbes 100 miljonit aastat tagasi, edastab Daily Mail.
Paleontoloog Guillermo Rougieri sõnul olid sel loomal, kes sai teaduslikuks nimetuseks Cronopio dentiacutus, pikk koon, pikad kihvad ning suured silmad, just nagu tegelasel Scatil.
Need eelajaloolised loomad toitusid putukatest.
Ta lisas, et sellest loomast leiti kolju ning lõualuu osi. See ammu väljasurnud loom kuulub gruppi, millest hiljem arenesid kängurud ja elevandid ning tal on kauge seos ka inimesega.
Varem on Cronopio liigi esindajate hambaid ja lõualuid leitud Põhja-Ameerikast ja Euroopast. Need pärinevad juuraajastust 145 – 200 miljonit aastat tagasi. Lõuna-Ameerikast ei oldud ta jäänuseid varem leitud.
«Hiidsisalike ajastu imetajate leiud on väga haruldased. Eriti vähe on teada imetajatest, kes elasid mesosoikumi ajastul 250 – 65 miljonit aastat tagasi. Mesosikumi ajastu imetajaid on kümme korda vähem kindlaks tehtud kui järgmise ajastu kainosoikumi ajastu imetajaid. Seda hoolimata faktist, et kainosoikum on kestnud vähem kui poole mesosoikumist,» selgitasid uurijad.
Kainosoikum vastab ajavahemikule 65,5 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni. Kainosoikumile eelnes mesosoikum.
«Mesosoikumi imetajatest on leitud üksikuid hambaid ja lõualuutükke. Täielike skelettide ja koljude leiud on haruldased,» selgitati.
Pilti vaata siit.