Väljaandes Proceedings of the Royal Society A avaldatud artiklis seisab, et viikingid kasutasid merel pilvise ilmaga navigeerimiseks niinimetatud päikesekivisid.
Viikingid kasutasid navigeerimiseks päikesekivisid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. november 2011, 14:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oletatavalt võisid need päikesekivid aidata viikingitel Põhja-Ameerikasse jõuda, edastab BBC.
Rahvusvaheline teadlastemeeskond avaldas nimetatud väljaandes artikli, et viikingid kasutasid poolläbipaistvaid mineraale, mis on oma olemuselt nagu polaroidfiltrid.
Neid poolvääriskive leidub Lõuna-Norras, Islandil ja USAs.
Teadlased selgitasid, et päikesekivid suunati taevasse ning siis pöörati. Teooria kohaselt peaks kivi läbiv valgus muutuma kas heledamaks või tumedamaks, sõltuvalt mineraalide kristallide polarisatsioonist.
Kui kristalli polarisatsioon joondub atmosfääri polarisatsiooniga, siis muutub kivi väga heledaks, võimaldades päikese suuna leida ka pilvede ja uduga.
Oletatakse, et kui viikingid olid päikese asukoha kindlaks määranud, siis süüdati päikesekella kohale paigutatud tõrvikud, mis võimaldas neil selle lugemiseks õige varju tekitada.
Viikingid kasutasid põhjasuunalist päikesekella päikeselise ilmaga.
Nad jätkasid, et kuna viikingitel ei olnud kompassi, siis tuli neil leida mingi muu navigeerimise abivahend. Kompass leiutati alles 13. sajandil.
Kui pilvitul ööl sai tähtede järgi navigeerida, siis pilves ja uduse ilmaga mitte. Ainult tuule suunast ei piisanud.
Viikingite saagades on navigeerimise kohta mitmeid andmeid, kuid täpselt mitte, kuidas navigeeriti halva ilma korral. Viited müstilistele päikesekividele pani teadlased oletama, et nende abil võidi seilata üsna kaugele.