Rosetta sond uuris planeeditekke jäänukit

Asteroid Lutetia Foto: SCANPIX

Euroopa kosmoseorganisatsiooni ESA Rosetta sond uuris asteroid Lutetiat.

Rosetta poolt tehtud fotod paljastavad, et Lutetia võib olla puutumatuna säilinud jäänuk mõne planeedi tekkest, kirjutab Science.

Rosetta möödus Lutetiast 2010. aasta juunis umbes 3170 kilomeetri kauguselt.

Lutetia on umbes 100 kilomeetrit pikk asteroid, mis liigub Maast 500 000 kilomeetri kaugusel.

Uurijad märkasid Lutetia fotosid vaadates, et ta meenutab oma joontelt planeeditekke protsessi algust.

Sellele viitavat Lutetia kuju, mis on väga ebakorrapärane ning maht, mis on 650 triljonit kuupmeetrit, andes ainetiheduseks 3,4 grammi kuupsentimeetri kohta. Lutetia on oma tiheduselt Maale sarnane. Maa ainetihedus on 3,34 grammi kuupsentimeetri kohta.

«Selle asteroidi ainetihedus on 20 korda tihedam kui graniidil. Seda oleks raske purustada,» nentis planeediuurija Holger Sierks.

Lutetia sarnased kosmilised objektid pakuvad teadlastele huvi, kuna nad annavad uut informatsiooni planeetide sünniprotsessi kohta.

Sierks selgitas, et Lutetia pinnal on paarisaja meetri paksune kiht mitte nii tihedat ainet. Asteroidi siseosa tihedust saab selgitada sellega, et see on osaliselt sulanud metalltuum, umbes selline nagu miniplaneetidel. Nüüdseks on tuum aga täielikult tahkestunud.

Just see tuumaosa teeb Lutetiast ebatavalise asteroidi, sest tavapäraselt on asteroidid kivimist.

Lutetiat peeti primitiivseks ehk C-tüüpi asteroidiks. Kuid metalltuum andis põhjuse oletada, et tegemist on nii-öelda arenenuma objektiga ehk M-tüüpi asteroidiga.

Teadlaste sõnul on kahju, et Rosetta möödumine sellest asteroidist kestis nii vähe aega ning et asteroidist ei olnud võimalik saada pinnaseproove.

Rosetta startis 2004. aastal. Nüüdseks on see uurimissond möödunud kolm korda Maast ja ühe korra Marsist. Rosetta sai kiiruse nende kahe planeedi gravitatsioonist. Rosetta ainukeseks energiaallikaks on päikesepaneelid.