Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/11/01/816588t1h1f59.jpg)
New Yorgi Halloweeni paraadil osales hinnanguliselt 50 tuhat inimest. Luukered, suur-silmad, peata inimesed ja piraadid olid vaid mõned üksikud karakterid.
Vaata videot!
Halloweeni tähistatakse 31. oktoobri ööl vastu 1. novembrit.
Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks.
Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem, umbes 700. aastal, võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning seda hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval või pärast nelipühi.
Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731–741) selle päeva üle sügisele.
Hallowwen on väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev.
Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern.
Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda.
Lapsed «kollitavad» naabreid, seades neid valiku ette: «Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?».
Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada.
Pärast Halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, et teada saada, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt.
Juhul, kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda, korvab maski puudumise meik.
Kuidas möödus sinu halloweeni öö?