/nginx/o/2011/11/01/816508t1h3ec6.jpg)
Rootsi Uppsala ülikooli teadlaste tehtud uuring näitas, et nüüdisinimesed ei saanud järglasi vaid neandertallaste, vaid ka Siberis 40 000 aastat tagasi elanud inimliigi Denisova inimestega.
Kellega nüüdisinimesed veel peale neandertallaste järglasi said?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ammu välja surnud Denisova inimesi tuntakse vaid luufragmentide, sõrmeluu, hamba ja suure varba luu kaudu, edastab msnbc.com.
Oletatakse, et Denisova inimesed pärinevad neandertallastest ja lahknesid neist umbes 30 000 aastat tagasi.
Uuringud ei ole seni paljastanud, millist elu need inimesed elasid, kuidas nad riietusid ning mida sõid.
Juba ammu on teada, et nüüdisinimeses leidub neandertallaste geene. Üllatus oli aga see, et Denisova inimeste geene leidub tänapäeva Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani saarte, kaasa arvatud Paapua Uus-Guinea ja Filipiinide elanikel.
Uuringus osalenud teadlase Mattias Jakobssoni sõnul on Denisova inimese geneetiline jälg nähtav ka Lõuna-Hiinas.
Jakobsson ja ta kolleegid tegid geneetiliste andemetega keerulisi arvutisimulatsioone, saamaks aru, kuidas populatsioonis geenid jagunevad ja segunevad.
Siis uuriti 1500 tänapäeval elava inimese geene. Uurimisobjekte oli kogu maailmast.
Tänapäeva geene võrreldi Denisova inimeste omadega ning paljastus, et aasialased, eriti aga Kagu-Aasias elavad inimesed on geneetiliselt Denisova inimestega sarnased. Okeaania elanikel on viiel protsendi ulatuses Denisova inimestega sarnaseid geene, Kagu-Aasias elavatel inimestel aga ühe protsendi ulatuses.
Võrdluseks – tänapäeva mitte Aafrika päritolu inimestel on neandertallastega sarnaseid geene 2,5 protsendi ulatuses.
Jakobssoni sõnul on raske öelda, millal nüüdisinimese ja Denisova inimese ühiste järglaste saamine aset leidis.
Kuna eurooplased ei põlvne Denisova inimestest, siis oletatavalt millalgi 23 000 – 45 000 aastat tagasi pärast seda, kui Kagu-Aasia ja Euroopa inimesed eraldusid ühisliinist.
«Mida sügavamale me geneetiliselt «kaevame», seda keerulisemaks inimkonna geneetiline pilt muutub. Kuid tükk geene on need, mis tavaliselt iidsetest populatsioonidest vaid maha jäävad, kaasa arvatud Denisova inimesed,» lisas Jacobsson.
Teadlased andsid Denisova inimesele nime Siberis Altais asuva Denisova koopa järgi, kust selle inimliigi jäänused leiti. See inimliik oli laialt levinud kogu Euraasias.
Uurijate sõnul ei pruukinud neid Denisova inimesi väga palju olla, kes nüüdisinimestega järglasi said.
«Kui umbes 50 Denisova inimest said järglasi 1000 nüüdisinimesega, siis on piisav, et selle iidse inimliigi geenidest kuni viis protsendi edasi kanduks. Samas aga tuleb arvestada asjaoluga, et liikide vahel järglaste saamine võis olla juhuslik,» selgitati.