:format(webp)/nginx/o/2018/08/31/11337756t1hefee.jpg)
Tšiili võimud tahtsid müüa moai inimkujude poolest tuntud Lihavõttesaare, mis kohalikus keeles kannab nime Rapa Nui, mõnele välisriigile, kaas arvatud Saksamaale, et saada sõjalaevade ostuks raha.
Tšiili üritas Lihavõttesaart Hitlerile müüa, hinnaks oli kaks sõjalaeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšiili üritas 1930. aastatel tulla toime ülemaailmse majanduskriisi tagajärgedega ja otsustas, et peab uuendama oma sõjalaevastikku, kuna naaberriik Argentina tegi juba seda ja see tundus ohuna, teatab iltasanomat.fi.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/31/11337845t1h9ee3.png)
Tšiili presidendi Arturo Alessandri Palma juhitud valitsus leidis, et neil ei ole eriti vaja Lihavõttesaart, kuna see asub kaugel ja on riigikaitse seisukohast tähtsusetu ning selle võib maha müüa, et saada laevaostuks vajalik kapital. Nii langetatigi otsus müüa see saar kõige enam pakkuvale riigile.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/31/11337767t1h01ff.jpg)
Alates 1888. aastast Tšiili koosseisu kuulunud Lihavõttesaar asub Tšiili rannikust 3500 kilomeetri kaugusel. 1930. aastatel oli seal Tšiili mereväebaas.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/31/11337801t1hac05.jpg)
Tšiili pidas Lihavõttesaare müügi asjus läbirääkimisi Suurbritannia ja Jaapaniga, kuid hiljem ka diktaator Adolf Hitleri juhitud Saksamaaga.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321047t1h618f.jpg)
Selle fakti avalikustas hispaanlasest ajaloolane Mario Amoros selle kuu alguses ilmunud raamatus «Rapa Nui. Una herida en el océano» (Rapa Nui. Haav ookeanis).
Ungari ajaloolane Ferenc Fischer oli esimene, kes avastas saksa arhiivist dokumendid, mis kinnitasid Tšiili võimude katset müüa Lihavõttesaar Saksamaale.
Tegemist oli Saksamaa välisministeeriumi vanade dokumentidega, mille kohaselt Saksamaa suursaadik Tšiilis ja Tšiili välisministeerium pidasid 1937. aastal Lihavõttesaare asjus läbirääkimisi.
Dokumentide kohaselt oli Saksamaa selle saare ostmisest huvitatud, kuid Saksa suursaadik pidi enne tegema kindlaks, kas Tšiilil on saare müügiga tõsised plaanid või on see diplomaatiline mäng.
Mida Tšiili ja Saksamaa esindajad nõupidamistel kokku leppisid, ei ole teada, sest need nõupidamised ja läbirääkimised olid salajased.
Suurbritannia ja Jaapan teatasid lõpuks, et neil ei ole Lihavõttesaarega midagi teha, kuna selle sõjaline tähtsus on olematu ja nad ei soovi seda saart.
Samas Ühendkuningriik ja USA ei soovinud, et see saar läheks Jaapanile, Saksamaale või Itaaliale. USA oli valmis saart ostma, kui tekib olukord, et see võib nimetatud riikide osaks saada.
Tšiili nägi, et läbirääkimised ei viinud kuhugi ja nad loobusid lõpuks saare müügist. Lihavõttesaar on seni Tšiili osa.
Lihavõttesaar (rapanui keeles Rapa Nui) on Tšiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/31/11337757t1h00d2.jpg)
Saare pindala on 163,6 ruutkilomeetrit ja elanike arv on ligi 3800, kellest 3304 inimest elavad pealinnas Hanga Roas.